Kes on must- toonekurg? 


Must-toonekurg on salapärane ja inimpelglik lind, kes erinevalt ta tuntud valgest vennast on Eestimaad asustanud juba ammustest aegadest.


Musta toonekure eluringist annavad hea ülevaate Rein Marani film "Toonela lind. Must-toonekurg" ja Kotkaklubi kodulehekülg.

Tema arvukuse languse peamisteks põhjusteks peetakse pesapaigaks sobivate metsade kadumist ning toitumisalade degradeerumist. Viimane omakorda viib selleni, et osad must-toonekured, kellel on küll õnne pesitseda vana metsa segamatus paigas, ei suuda oma poegi suureks kasvatada just toidupuuduse tõttu.


ELFi tegevused must-toonekure kaitseks

Must-toonekure kaitse tegevusi Eestis veab kirglikult Kotkaklubi, kutsudes ellu ja viies läbi erinevaid uuringuid ja kaitsekorralduslike töid üle Eesti. Kotkaklubile sekundeerivad selles töös mitmed teised organisatsioonid nagu Eesti Orintoloogiaühing, KeskkonnaametRMK jt.
ELFi on seisnud must-toonekurele olulise vana metsa kaitsmise eest. Kuna talguliste abi on üks paremaid rohtusid must-toonekurge ähvardava toitumisalade kadumise vastu, siis kuulutasime 2016 aasta ELFi talgute must-toonekure aastaks ja pidasime tema heaks maha 7 talgut.

***


Kes on alpi-tumekoi?

Alpi-tumekoi on maailmaharuldusest pisiliblikas, kelle ainus teadaolev elupaik neil päevil asub Saaremaal Kogulas. Ta avastati siit 1994. aastal ning esiti peeti teda uueks liigiks. Põhjalik uurimine tuvastas, et sama liblikat on siiski eelnevalt kahel korral kohatud -  Prantsuse Alpides ja Siberis. Tema toidutaim on seni teadmata ning tema kaitset plaanides tuleb seetõttu eeskuju võtta sarnastest liikidest ja olla ülimalt ettevaatlik. 

Allolevas videos räägib toona veel eestikeelse nimeta alpi-tumekoist liblikauurija Urmas Jürivete. 


ELFi tegevused alpi-tumekoi kaitseks

Alpi-tumekoi ei ole seaduse mõttes kaitse all. Tema kaitse ja uurimine on seni toimunud vaid maaomaniku ja Eesti Lepidopteroloogide Seltsi vabatahtlikust entusiasmist. Esimesed ELFi talgud alpi-tumeki elupaiga korrastamiseks toimusid 2015. aasta kevadel ja läksid igati korda. 2017. aastal on kavas liigi ja tema elupaiga täiendavad uuringud ning tõenäoliselt ka talgud aasta lõpus. 

Kes on niidurüdi?

Niidurüdi, soorüdi Eestis pesitsev alamliik elab maailmas kolme eraldi populatsioonina. Läänemere, Briti saarte ja Islandi-Grööni populatsioonidest on heas seisus vaid viimane. Eesti on omakorda Läänemere populatsiooni tuumikala ning niidurüdi saatus meie randadel võib otsustada selle liigi saatuse kogu Läänemere ääres.


Tudengiprojektina mullu valminud klipp rüdi aastaringist ja muredest Eestis:


 

2013 oli ELFi talgute rüdi aasta. Uuri teema-aasta erilehte, et rüdidest rohkem teada saada.

ELFi tegevused niidurüdi kaitseks

Niidurüdi on I kategooria kaitsealune liik ja tema säilimiseks tehtavad jõupingutused on võrdlemisi ulatuslikud. Neid teevad üheskoos riik, maavaldajad ja vabaühendused. 2013. aastal, ELFi talgute rüdi aastal alustatud tööd niidurüdi võtmealadel Põgari-Sassis, Kõinastul ja Käinas on annetuste toel jätkunud ka järgnevail aastail. 2016. aastal on kavas talgud rüdi elupaikade heaks Käina lahe ääres Hiiumaal, Võilaiul Muhumaa külje all ning võimalusel ka Abruka saarel.

***

Miks on üldse vaja kaitsta üliharuldasi liike?

Kas sellel kõigel on ikka mõtet? Kas ei piisaks, kui kaitsta vaid kriitilist hulka elupaigatüüpe ning loodus teeks seal omad valikud? Kui selliste küsimuste üle juurdlemas oled ja soovid lähemalt uurida, siis pakume paar viidet. Laiemaid käsitlusi sellistest küsimustest on vähemalt kaks. Inimese heaolust lähtuv vastus on, et bioloogilne mitmekesisus on sama oluline keskkonna parameeter nagu õhu kvaliteet, vee puhtus või mõni klimaatiline näitaja. Mitmekesisus aitab ökosüsteemil paremini toime tulla muutustega keskkonnas ning seeläbi kaitsta ka meid järskude muutuste eest. Hea kokkuvõtlik inglisekeelne artikkel on leitav BBC lehel. 
Filosoofia haru eetika, mis uurib õiget käitumist on samas juba tükk aega tagasi leidnud, et loodusel on liskas kõikvõimalikule kasutusväärtuse ka iseväärtus ehk eetiline väärtus üksnes olemasolu tõttu. Sellest põnevast käsitlusest saab lähemalt inglise keeles lugeda siit. 

ELF ja annetused 


Eestimaa Looduse Fond on liitunud annetuste kogumise hea tavaga. Annetuste kogumise hea tava mõte on ühtlustada nii annetuste kogujate kui ka tegijate arusaamu ja ootuseid, kuidas annetusi kogutakse, kasutatakse ja sellest aru antakse – et sel moel aidata kaasa targa heategevuse juurdumisele Eestis. Hea tava on abivahend, kus on kirjas need tingimused ja põhimõtted, mille täitmine kindlustab, et annetuste kogumise põhimõtted oleksid kõigile osapooltele selged ja arusaadavad ning abi jõuaks abivajajani. Annetuste kogumise hea tavaga saab tutvuda siin.

-> TAGASI ANNETUSKAARTIDE LEHELE