Artikkel Karula talgutest 18. detsember 2008


Vastilmunud Tarupettäi talvenumbris on artikkel ELFi oktoobrikuistest talgutest Karulas. Tarupettäi on Karula rahvuspargi infoleht, tervet numbrit saab lugeda rahvuspargi kodulehelt.


Ilmunud talgulugu oli ühe talgulise tagasivaade ja kõlas sedasi ...


Taastatud märg niit Karula kuplite vahel  

Sakslanna tõmbas talgutel sae käima

Frankfurt-am-Maini lähistelt pärit sakslanna Christiane Herty on Eestis elanud aasta ja selle ajaga saanud soravalt selgeks eesti keeles rääkimise. Ta on selles kohe väga osav. Aga see polnud oktoobri alguses Karula rahvuspargis kogunenud Eestimaa Looduse Fondi talgulistele ainus üllatus. Vaevalt käised üles kääritud, täpsemini küll kindad kätte sikutatud, ja Mikilä järve viiva kraavi võsast puhastamine alanud, kui noor sakslanna poetas, et ta tahaks nüüd kangesti ise mootorsaega lõikama hakata. Mõeldud - tehtud. Üksteise järel langesid uskumatu kiirusega noored lepad ja pajuvõsa. Ainult vaata ja imesta.


Metsamajandust õppinud ja õpingute ajal mootorsae käsitsemise kursused läbinud Christiane ei suutnud kuidagi jätta kasutamata võimalust saagimist uuesti harjutada, kui kuraditosin talgulist võsa koristama asus. Et ajaloo ees ausaks jääda, olgu öeldud, et kogu saagimistöö polnud Christiane õlul, saemehi oli ikka ka. Kellele saagi, võsalõikurit või võsakääre ei jagunud, sai võsa ja notte kokku kanda rassida.


Eestimaa Looduse Fond korraldab talguid kõikjal üle Eesti, eesmärgiks pärandmaastike kaitsmine, taastamine ja liigirikkuse kaitse. Nii ka Karulas, kus ELF on talguid korraldanud ka mullu ja tunamullu. Tänavused talgud Karulas korraldati koostöös Looduskaitsekeskuse Põlva-Valga-Võru regiooniga ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel.


Mikilä järve viiva kraavi kaldaid oli vaja võsast puhastada selleks, et tõrjuda eemale seal mõnulevaid ja igal võimalusel vett üles paisutada ihkavaid kopraid. Kui tammi ehitamiseks enam materjali ei kasva, pole neil närilistel ka võimalust kurja teha. Teine pool esimesest talgupäevast ja tükk teisestki kulus ühe märja niidu taastamise tähe all. Maaomaniku poolt appi võetud töömehed olid seal kasvava võpsiku langetanud. Talguliste ülesanne oli poris ja vees kahlates puidukraam kuivemale pinnale kanda, et see hiljem hakkurist saaks läbi lastud ja ahjukütteks kasutatud. Kus vähegi võimalik, ei lähe talguliste võsa lõkkesse.


ELFi talgutel on raske töö ja puhas lõbu alati olnud heas tasakaalus, ilmselt kaalub lõbu ja põnevates kohtades käimine töö raskuse isegi üles. Miks muidu on nii, et talgulistest paljud on ELFi talgutel olnud mujalgi ja korduvalt. Christiane Herty näiteks Hobulaiul ja Kumaril. Või miks muidu sõitsid talgulised vaid ühe nädalavahetuse nimel Karulasse nii Hiiust kui Saarest, Tallinnast ja muist mandril olevaist lähemaist paikadest rääkimata. Seekord oli töö kõrvalt mahti kuulata Metsamoori perepargi kaanivana Elmar Susi õpetussõnu, imetleda Mäekonnu vaatetornist kuppelmaastikku, matkata Peräjärve metsarajal ning tallata öist laudrada kuuma suitsusauna ja karge Ähijärve vahel.

Jüri Saar
Talguline

Värsket 

  • Eestimaa Looduse Fondi talgusuvi tuleb sumisev 7. juuni 2018

    Eestimaa Looduse Fondi (ELFi) 19. talgusuvi on alanud. Looduskaitse mõtet, elurikkust ja traditsiooniliste töövõtete omavahelisi seoseid tutvustavad ja hulka kasulikku tööd ära teha plaanivad talgureisid keskenduvad sel aastal kimalastele. ELFi talgute kodulehel on kõigil huvilistel valida 20 eripärase talgureisi vahel, mis viivad nii väikesaartele, maalilistele niitudele kui ka raskesti ligipääsetavatesse rabadesse.
    Loe edasi

  • Pakume tööd talgukorraldajale 15. aprill 2018

    Otsime Eestimaa Looduse Fondi talgute meeskonda täiendavat talgukorraldajat, kes rõõmsameelselt, kartmata rutiinseid rehkendusi ja ootamatuid sehkendusi, aitaks korraldada mõnusaid ja mõjusaid looduskaitseliste tööde talguid erinevatel kaitsealadel. Loe edasi