Swedbank annetas nahkhiiretalgutele 4. jaanuar 2011

Aasta lõpus annetas Swedbank ELFile 16 870 krooni nahkhiirte talvitumispaikade heaks talgute korraldamiseks. Lisaks kogunes 2010. aastal annetuskeskkonna kaudu nahkhiirte kaitseks eraannetusi 10 306 krooni. Suur aitäh kõigile toetajatele!

Jõulukuul andis Swedbank heategevusse pea 1,7 miljonit krooni, mille jagasid hääletuse tulemusena laiali Swedbanki enda töötajad. Iga töötaja andis hääle just temale kõige südamelähedasema teema toetuseks. ELFi projekti "Toeta looduskaitset – aita kaitsta nahkhiirte talvitumispaikasid!" toetuseks kogunes 16 870 krooni.

Suur rõõm on tõdeda, et nahkhiirte heaks on kogunenud ka väga palju eraannetusi. Väikestest toetustest on kogunenud poole aastaga oluline summa 10 306 krooni. Nahkhiirte kaitseks saab annetusi ka edaspidi teha annetuskeskkonnas.


Toetuste abil korraldame talguid nahkhiirte talvitumispaikade korrastamiseks. Puhastame need prügist, avame ligipääsud, rajame tõkked ja paigaldame hoiatavad infotahvlid. Lisaks aitavad talgud parandada ka inimeste looduskaitsealast teadlikkust.

Nahkhiir, Eesti looduse üks eripärasemaid esindajaid, vajab talvitumiseks stabiilse temperatuuriga rahulikku paika, nagu maa-alused käigud või keldrid. Paraku on need sageli inimeste poolt prügi täis aetud, samuti häirivad nahkhiiri käikudes seiklejad. Talveunest üles aetud nahkhiir kulutab ära palju väärtuslikku energiat, mida ta vajaks kevadeni elus püsimiseks. Paljud unest äratatud nahkhiired seetõttu hukkuvad.


Teematalgud

Värsket

  • Saeminister Vallo PPA aasta vabatahtlikuks 20. november 2019

    Vallo Tõnuvere on vanemkorrakaitseametnik Lõuna prefektuuris - usin töömesilane ja eeskujulik teenistuja. See pole aga sugugi kõik, sest Vallo on ka tubli pereisa ning ühtlasi käib ta koos poja Keiroga tihti ELFi looduskaitsetalgutel. Vallo toimetab ELFis vabatahtliku saeministrina ehk tegutseb talgutel mootorsaagide ja võsalõikuritega. Tänu Vallole ja teistele vabatahtlikele on taastatud rannaniite ja loopealseid, niidurüdi, mudakonna ja muude kaitsealuste liikide elupaiku.

    Loe edasi

  • Kuidas me Leedus Dzukija rahvuspargis talgutel käisime 9. september 2019

    Kõik sai alguse 1. augusti varahommikul, kui talguseltskond sai sõidu alustamiseks kokku Circle K teenindusjaama juures Tartu bussijaama kõrval. Esimeseks peatuskohaks ja ühtlasi lõunasöögi pausiks olid Gauja rahvuspargis ja jõekaldal asuv vägev Sõelapaljand. Sõelapaljandiks kutsutakse Baltimaade suurimat valgest liivakivist paljandit. Oma nime on paljand saanud liivakivis olevate õõnsuste tõttu, mida mesilased kasutavad pesa tegemiseks. Tegime väikese retke mööda lummava vaatega matkarada ja pidasime piknikukohas lõunapausi.

    Loe edasi