ELFi talgud seilavad jahtaga Eesti väikesaartele looduskaitsetöid tegema. Värskeid muljeid saab jälgida igapäevaselt Talguregati blogist.
Kahenädalane kosutav merereis kannab nime Talguregatt. Kaasas paras grupp talgulisi, tarvilikud tööriistad ja kahe nädala toidumoon. Regatt on jagatud kaheks etapiks:

I etapp 17.–23. juuli: Manija-Abruka-Virtsu
II etapp 23.–31. juulit: Kesse-Osmussaar-Vormsi

Esimesel etapil ulatatakse abikäsi Manilaiu kõredele ja rannaniitudele ning aidatakse taastada vägevat puisniitu Abrukal. Teisel etapil tehakse Kesselaiul aiaposte ning aidatakse taastada väärtuslikke loopealseid Osmussaarel ja Vormsil. Reisiliste peale- ja mahaminekuks randutakse 23. juuli pärastlõunal Virtsu sadamas.

Talguregati kutsusid 2010. aastal ellu ELF ja puulaevaselts Vikan, et minna oma silma ja töökätega väikesaartega tutvust tegema, uurida, kuidas saartel ja sealsel loodusel läheb ning ka omaenda abikäed külge lüüa.

Kõik talgu- ja meresõbrad saavad iga päev Talguregati (b)logiraamatust lugeda regatil osalejate põnevaid juhtumisi, vaadata pilte ja tutvuda huvitava taustainfoga.

http://talguregatt.wordpress.com

Talguregatti toetavad Tallinna Sadam ja Refonda.

Teematalgud

Värsket

  • Saeminister Vallo PPA aasta vabatahtlikuks 20. november 2019

    Vallo Tõnuvere on vanemkorrakaitseametnik Lõuna prefektuuris - usin töömesilane ja eeskujulik teenistuja. See pole aga sugugi kõik, sest Vallo on ka tubli pereisa ning ühtlasi käib ta koos poja Keiroga tihti ELFi looduskaitsetalgutel. Vallo toimetab ELFis vabatahtliku saeministrina ehk tegutseb talgutel mootorsaagide ja võsalõikuritega. Tänu Vallole ja teistele vabatahtlikele on taastatud rannaniite ja loopealseid, niidurüdi, mudakonna ja muude kaitsealuste liikide elupaiku.

    Loe edasi

  • Kuidas me Leedus Dzukija rahvuspargis talgutel käisime 9. september 2019

    Kõik sai alguse 1. augusti varahommikul, kui talguseltskond sai sõidu alustamiseks kokku Circle K teenindusjaama juures Tartu bussijaama kõrval. Esimeseks peatuskohaks ja ühtlasi lõunasöögi pausiks olid Gauja rahvuspargis ja jõekaldal asuv vägev Sõelapaljand. Sõelapaljandiks kutsutakse Baltimaade suurimat valgest liivakivist paljandit. Oma nime on paljand saanud liivakivis olevate õõnsuste tõttu, mida mesilased kasutavad pesa tegemiseks. Tegime väikese retke mööda lummava vaatega matkarada ja pidasime piknikukohas lõunapausi.

    Loe edasi