Targa kaitseta sureb metsis Eestist välja 10. mai 2016

Selle aasta juunikuus kutsume talgulisi appi tegema tööd, millist varem ELFi talgutel tehtud pole - metsiseid otsima. Põhjus sellise töö tegemiseks pole loodusesõprade meele lahutamine, vaid pakiline vajadus koguda täpset infot suursuguse linnu kohta. Metsist säästab lendoravaga sarnasest kriitilisest seisust vaid targalt planeeritud kaitse, mis lähtub heast teadmisest selle linnu elukaarest ja käitumisest.
Metsist saad aidata pannes end talgutele kirja www.talgud.ee/talgud/2016/metsisetalgud-virumaal ja levitades seda infot ka sõpradele!

Äsjasel Eesti prestiižseimal loodusfoto konkursil Looduse Aasta Foto 2016 jõudsid parimate sekka kahe tuntud loodusfotograafi fotod metsisest. Kõnekas on asjaolu, et mõlemad piltnikud väljendasid pildiallkirjades tõsist muret metsise saatuse pärast.



Sven Zacek kirjutas oma foto alla nii: "Metsis oli nii väge täis, et ma oleks isegi uskunud, et selle rabamänni on tema maha vajutanud. Mind üllatas asjaolu, et metsis võib hulluks minna ka keset kaitseala, kus käib mitu aktiivset metsisemängu. Tavaliselt kaotavad mõtused aru elupaikade hävimise tõttu. See härra aga ei liitunud käimasolevate mängudega, vaid ajas oma asja neist kaugel eemal. Mina sattusin temaga kokku tänu händkakule. Pildistatud aprillikuus Tartumaal."


Remo Savisaare foto räägiks justkui ise, kuid ka fotograaf jagab seletust:  "Ühel kevadisel päeval teatas sõber, et kohtas hullunud metsist. Läksin ka lindu vaatama. Miks muidu äärmiselt inimpelglik lind ühtäkki ära keerab, minetades igasuguse kartuse? Üheks põhjuseks arvatakse olevat metsisemängu pidev häirimine või mängupaiga hävimine metsaraie käigus. See võib kukel esile kutsuda hormonaalse tasakaalutuse ja nii ta lähebki justkui hulluks. Selles metsases piirkonnas võis näha mitmes kohas ulatuslikku metsaraiet ja just selles võib peituda põhjus."

Tartu Ülikooli looduskaitsebioloog Asko Lõhmus on metsiste uurimisega tegelenud juba pikalt. Ta kommenteerib seda "hullude" metsiste kohtamist nii: "Kindlasti on see inimeste järjest sagenev kohtumine veidralt käituvate metsistega märk millestki. Ka inimeste maailmas oleks see meile ilmseks tunnistuseks, et midagi on väga valesti, kui kohtaksime kuhugi reisides järjest vaid peast põrunuid." Lõhmuse sõnul on metsiste maailma aastakümneid uuritud ning probleemide peamiseks põhjuseks on ilmselgelt selle maailma kitsenemine - elupaikade hävimine või sobimatuks muutumine. "Kui metsaraiet saab ära hoida range kaitsekorra kehtestamisega, siis keerulisem on aru saada pealtnäha märkamatutest muutustest." 

Metsisetalgutel üritame leida pelglikke "mitte-hullunud" metseseid. Lindude elupaigakasutust ja käitumist paremini tundma õppides on lootust, et saame nende kaitseks rohkem ära teha. "Ilma targa kaitseta, sarnaste protsesside jätkudes, sureb metsis Eestis kindlasti välja," lisab Lõhmus.

ELF kutsub vabatahtlikke kaasa, et peatada metsise arvukuse vähenemine. Oleme alati seda meelt, et liikide ja neist koosnevate ökosüsteemide parim kaitse peab tuginema headel teadmistel ning iga Eestile omase liigi päästmine on väärt suurt jõupingutust.

ELFi korraldatavad metsisetalgud toimuvad juuni esimestel nädalatel. Neist saab lähemalt lugeda ja end kirja panna  www.talgud.ee/talgud/2016/metsisetalgud-virumaal


Vaata lisaks Asko Lõhmuse metsise teemalist ettekannet RMK teadusseminaril selle aasta veebruaris.

Värsket 

  • Karl on koduteel 14. märts 2017

    Rõõmsad uudised Aafrikast: pesakaamera ja talgupaikade kaudu paljudele armsaks saanud must-toonekurg Karl on oma punase noka põhjapoole keeranud ning rändab mööda Niiluse orgu meie poole. Pikk teekond on veel ees, kuid soodsate olude korral saame tema elu-olule pesas kaasa elada juba mõne nädala pärast. Loe edasi

  • Uuring: looduskaitse talgutel osalemine laiendab silmaringi ning annab hea enesetunde 3. märts 2017

    Eestimaa Looduse Fond (ELF) avaldas värske uuringu “Looduskaitses vabatahtlikuna osalemine ja selle loodushariduslik mõju”, mis näitab veenvalt, et liikide ja koosluste kõrval võidavad looduskaitse talgutest ka vabatahtlikud ise. 96% osalejatest õpib talgutelt midagi uut ning pea kõik osalejad saavad positiivseid emotsioone ja hea enesetunde.
    Loe edasi