Tee lähemat tutvust meie tublide vabatahtlikega 20. märts 2018

ELF värbab taas juurde uusi talgujuhte, saeministreid ja tänavu esmakordselt ka annetustekogujaid, et talguvankri vedamine jätkuvalt ladusalt kulgeks. Kui see pakkumine tekitab sinus huvi, kuid sa pole veel kindlale otsusele jõudnud, soovitame lugeda meie praeguste vabatahtlikke muljeid tööst ja talgutest.

Liina Remm

Talgujuht aastast 2013


Hakkasin talgujuhiks, sest tahtsin loodust kaitsta ja teistega jagada oma teadmisenatukesi looduse kohta, õues tööd teha ja toimetada-asjatada rohkem kui talgulisena.
Vabatahtlik töö ELFis on viinud mind paljude toredate inimesteni, keda tean, võin usaldada. Olen näinud looduskaitset mitme kandi pealt ja see on ärgitanud laiemalt mõtlema. Olen saanud teha seda, mille pärast talgujuhiks hakkasin ning saanud tagasi palju rohkem, kui olen suutnud anda. Arendavad on olnud ka talgujuhtide koolitused: esmaabi, juhtimise-suhtlemise ja tööriistade käsitlemise õppetunnid. Talgujuhtimise kogemus on andnud julgust ja enesekindlust täitsa oma talguid korraldada. On olnud ka raskeid ja ebameeldivaid hetki, aga siis on alati aidanud talgujuhtide koolitusel jagatud juhis: hea talgujuht pole mitte see, kel ühtegi probleemi ette ei tuleks, vaid see, kes suudab neis olukordades lahenduse leida.


Kaia Kask

Talgujuht aastast 2013

Esimestel talgutel käisin talgulisena 2011. aastal. Talgujuhiks kandideerisin kaks aastat hiljem ja osutusin valituks! See vabatahtliku talgujuhi amet tundus huvitav ja ühtlasi enese mugavustsoonist väljumine. Mind paelusid need kohad ja inimesed, kes tulevad talgutele ja annavad oma panuse. Seltskond on kirju, kuid ühise eesmärgiga. Vabatahtliku talgujuhi töö on toonud palju uusi tutvusi ja teadmisi. Ühtlasi kasvatanud mind. Iga juhitud talgu on omamoodi ja ükski koht ei sarnane eelnevaga! Tänu sellele olen kaotanud suuremaid tükke oma südamest ja jätnud need näiteks Abrukale, Kesselaiule ja Osmussaarele. Kuigi mul on tunne, et terve Eesti on neid kaotatud tükikesi täis, kus mul on olnud võimalus talguid juhtida. Olles vabatahtlik talgujuht, läbib su keha protsessi, mille tõttu mitte miski ei ole enam endine, sest sa oled millegi võrra rikkam!


Kadri Aller

Talgujuht aastast 2013

Olin juba aastaid silmanurgast talgutega seonduvaid uudiseid jälginud, kuid ei saanud muude tegemiste kõrvalt osalemiseks mahti. 2012. aasta suvel sattusin lõpuks esimest korda elus ELFi talgutele ja jäin nii vahvast üritusest muidugi kohe sõltuvusse: samal hooajal sai väisatud veel kaht talgut ning juba järgmisel aastal talgujuhiks kandideeritud. Enne talgujuhiks hakkamist olin juba pikemat aega mõelnud kuskil vabatahtlikuna tegutsemise peale, sest ma ei tahtnud elada elu, kus ma ainult võtan, vaid soovisin omalt poolt ka midagi ühiskonnale tagasi anda. Paadunud introverdina hoidis mind varemalt vabatahtlikest tegevustest tagasi suhtlemishirm ning naiivselt uskusin, et ELFis looduse heaks töötades pole suhelda tarvis. Muidugi mõista oli minu arvamus selles osas ekslik, kuid sain aru, et pole see suhtlemine midagi nii hull asi. Vastupidi - sain hoopis juurde arvukalt uusi vahvaid sõpru-tuttavaid ning ka teadmised loodusest on hüppeliselt kasvanud. Soovitan soojalt!



Kui soovid ise ELFi tegemistes kaasa lüüa talgujuhi, saeministri või annetustekogujana, siis uur tingimuste kohta lähemalt siit ning saada oma sooviavaldus meile hiljemalt 26. märtsiks.

Teematalgud

Värsket

  • Saeminister Vallo PPA aasta vabatahtlikuks 20. november 2019

    Vallo Tõnuvere on vanemkorrakaitseametnik Lõuna prefektuuris - usin töömesilane ja eeskujulik teenistuja. See pole aga sugugi kõik, sest Vallo on ka tubli pereisa ning ühtlasi käib ta koos poja Keiroga tihti ELFi looduskaitsetalgutel. Vallo toimetab ELFis vabatahtliku saeministrina ehk tegutseb talgutel mootorsaagide ja võsalõikuritega. Tänu Vallole ja teistele vabatahtlikele on taastatud rannaniite ja loopealseid, niidurüdi, mudakonna ja muude kaitsealuste liikide elupaiku.

    Loe edasi

  • Kuidas me Leedus Dzukija rahvuspargis talgutel käisime 9. september 2019

    Kõik sai alguse 1. augusti varahommikul, kui talguseltskond sai sõidu alustamiseks kokku Circle K teenindusjaama juures Tartu bussijaama kõrval. Esimeseks peatuskohaks ja ühtlasi lõunasöögi pausiks olid Gauja rahvuspargis ja jõekaldal asuv vägev Sõelapaljand. Sõelapaljandiks kutsutakse Baltimaade suurimat valgest liivakivist paljandit. Oma nime on paljand saanud liivakivis olevate õõnsuste tõttu, mida mesilased kasutavad pesa tegemiseks. Tegime väikese retke mööda lummava vaatega matkarada ja pidasime piknikukohas lõunapausi.

    Loe edasi