Uue talguaasta tegemistest 3. veebruar 2015

Tänavune ELFi talguaasta viib vabatahtlikke talgulisi nii vanadesse headesse tööpaikadesse kui ka päris uutesse sihtkohtadesse.
Ühtekokku on 2015.a. talgukalendrisse plaanitud ligi kuuskümment talgureisi Eestimaa erinevatesse paikadesse. Ühine huvi looduse heaks midagi teha toob meie uued ja vanad sõbrad taas kokku juba pikemat aega ELFi talguliste seas tuntud ja armastatud paikadesse nagu Kesselaid, Nedrema puisniit, ja Vilsandi saar. Samuti on sellel aastal tublisid abilisi ootamas mõned uued põnevad paigad Ida- ja Lääne-Virumaal. 

Kui tavapäraselt toimuvad talgud väga suures osas Lääne-Eestis ja sealsetel saartel ning laidudel, siis 2015. aastal on varasemast rohkem tegemisi aset leidmas Eesti põhjarannikul. Lisaks võib väikese vihjena öelda, et keskmisest rohkem pöörame sedakorda tähelepanu meie siseveekogudele ning nende paremale käekäigule. 

Kindlasti tasub juba aegsasti oma kalendrites ära märkida ajavahemik 16.-19. juulini, mil saab teist korda toimuma eelmisel aastal väga menukaks osutunud ELFi talgute suvekool Nedremal.

Kel talgupisik juba väga rängalt mõjub, see teadku, et oodata ei tule enam kaua, sest tänavune esimene talgureis saab teoks juba hiljemalt märtsi alguses.

Teematalgud

Värsket

  • Saeminister Vallo PPA aasta vabatahtlikuks 20. november 2019

    Vallo Tõnuvere on vanemkorrakaitseametnik Lõuna prefektuuris - usin töömesilane ja eeskujulik teenistuja. See pole aga sugugi kõik, sest Vallo on ka tubli pereisa ning ühtlasi käib ta koos poja Keiroga tihti ELFi looduskaitsetalgutel. Vallo toimetab ELFis vabatahtliku saeministrina ehk tegutseb talgutel mootorsaagide ja võsalõikuritega. Tänu Vallole ja teistele vabatahtlikele on taastatud rannaniite ja loopealseid, niidurüdi, mudakonna ja muude kaitsealuste liikide elupaiku.

    Loe edasi

  • Kuidas me Leedus Dzukija rahvuspargis talgutel käisime 9. september 2019

    Kõik sai alguse 1. augusti varahommikul, kui talguseltskond sai sõidu alustamiseks kokku Circle K teenindusjaama juures Tartu bussijaama kõrval. Esimeseks peatuskohaks ja ühtlasi lõunasöögi pausiks olid Gauja rahvuspargis ja jõekaldal asuv vägev Sõelapaljand. Sõelapaljandiks kutsutakse Baltimaade suurimat valgest liivakivist paljandit. Oma nime on paljand saanud liivakivis olevate õõnsuste tõttu, mida mesilased kasutavad pesa tegemiseks. Tegime väikese retke mööda lummava vaatega matkarada ja pidasime piknikukohas lõunapausi.

    Loe edasi