Teeme tutvust

Pärandkooslused – puisniidud, rannakarjamaad, luhaniidud ja loopealsed on puutumatute metsade ja soode kõrval ühed Eestimaa väärtuslikumad maismaakooslused. Neil asub suur osa ohustatud liikide elupaiku ning nad pakuvad silmailu ka liike mittetundvale loodusesõbrale. Nendega on seotud oluline osa rahvapärimusest ja uskumustest. Kurval moel on muutused põllumajanduses ja suhtumises loodusesse viimase poolesaja aasta jooksul selliseid alasid tugevasti räsinud.

Järelejäänud pärandkoosluste säilitamine ja hävinenud alade mõõdukal hulgal taastamine on olnud taasiseseisvunud Eesti looduskaitse üks suuremaid väljakutseid. Vastutusrikkaks teeb selle töö ka asjaolu, et peame sellisel moel hoidma mitte üksnes Eesti, vaid kogu Euroopa ja maailma pärandit.

Parim viis nende põnevate kooslustega tutvust teha on neid külastada. Seda saab teha nii korraldatud talgutel, matkadel, ekskursioonidel osaledes, kui ka neid omal käel üles otsides. Kuid kindlasti on huvitav nende kohta ka pisut lugeda. Siia lehele on 2011 kevadel koondatud valik materjalidest, mis võivad pärandkooslustega tutvuse sobitamisel kasulikuks osutuda.

Trükitud materjalid

Loodusesõber, kes hindab hetki hea raamatu seltsis võiks pärandkooslustega tutvuse sobitamiseks ülesse otsida 2004. aastal Pärandkoosluste Kaitse Ühingu poolt välja antud „Pärandkooslused“ õpik-käsiraamatu. Tegemist on kindlasti parima eestikeelse ülevaatega antud teemal. Kitsamalt mõnele kindlale tüübile või küsimusele keskenduvaid trükimaterjale on ilmunud päris palju. Olgu siin näiteks kas või ELFi 1996. aatal üllitatud „Eesti ranna- ja luhaniidud. Estonian Coastal And Floodplain Meadows“ või Alex Lotmani „Rannaniidud“ samast aastast.

Kiikame internetti

Internetis on asjalikku teavet pärandkoosluste teemal küll ja veel ning kindlasti ei ole järgnev loetelu kuidagi moodi lõplik. Oleme püüdnud siia koondada silmajäänud linke, mis aitavad teha selle ammendamatult huvitava teemaderingiga esmast tutvust läbi erinevate vaatenurkade. 

Vaieldamatult parim koht ülevaatliku pildi saamiseks nii pärandkooslustest üldiselt, kui kindlatest tüüpidest on Pärandkoosluste Kaitse Ühingu koduleht. Lisaks on erinevaid tüüpe põhjalikult kirjeldatud Eesti Instituudi veebientsüklopeedias ning Keskkonnaameti kodulehel.

Eesti Rohelise Liikumise väljaanne Alex Lotmani „Rannaniidud“ on tervenisti internetis kättesaadav ning annab rannaniitude kohta hea ülevaate. Lisaks tasub lugeda ka kõrest, kui rannaniitude ühest vapiloomast Riinu Rannapi artiklist Eesti Looduses.

Puisniitudest ja -karjamaadest on põhjaliku interneti õppematerjali valmistanud Suuremõisa Tehnikum. Veidi filosoofiliselt räägib puisniitudest Hendrik Relve ajakirjas Loodusesõber.

Kokkuvõtlikku teavet loopealsete kohta saab Eesti Loodusmuuseumi erilehelt, mis on valmistatud tutvustamaks selleteemalist näitust ning Majalis Mändoja referaadist. Põhjalikuma ülevaate saamiseks tasub uurida näiteks Aveliina Helmi koostatud juhendit loopealsete taastamiseks ja hooldamiseks.

Luhaniitudest võib lugeda Sooma luhtade näitel Eesti Looduse artiklist Meelis Suurkase sulest.

Kes aga eelistab lugemisele liikuvat pilti, see peaks üle vaatama videokokkuvõtte ELFi pärandkoosluste teemaliselt loodusõhtult 2009 ning klipid puisniitudest ja rannaniitudest Eesti looduskaitse 100. aastale pühendatud sarjast „Hoia, mida armastad!“.

Head uudistamist!

Eestimaa Looduse Fond

2011. aasta kevadel.