Kesselaid on Eesti vanim ja kõrgeim laid, mida Saaremaa praamil pilku põhja poole hoides on keeruline mitte märgata. Kohati kuni 15 meetrit üle merepinna kõrguvat kollakashalli pankrannikut krooniv kuusemets kujundab Suures väinas seilaja jaoks pigem Skandinaaviale kui Eestile omase maastikupildi. Talgulistele palju tuttavamad on aga pea poolt saare ca 2 ruutkilomeetrisest pindalast katvad kadastikud, mis aastakümnete jooksul loopealsetel võimust on võtnud. Nii, et teistel elusolenditel kipub ruumi aasta-aastalt üha vähemaks jääma.

Tublid saareelanikud koostöös ELFi talgulistega on Kesselaidu lämmatava kadakamassi vastu juba mitu head aastat usinalt võidelnud ja nüüdseks on appi tõtanud ka saarele toodud lambad, kes inimjõuga puhastatud alad oma hoolika näksimisega kenad ja puhtad hoiavad. Tänavuste talgutööde eesmärgiks ongi juba olemasolevate karjamaade laiendamine, et nende vahele tekiksid erinevate liikide liikumiseks või levimiseks sobivad koridorid.

Liike aga, kellele kadakatõrjega appi tulla, jagub paepõhisel Kesselaiul küllaga. Paekivile tekkinud mullad loovad head tingimused paljude taimede kasvuks ja nii on laiult leitud ligi 400 liiki soontaimi. Väga omanäolise liigirikkuse krooniks Kessel on 17 liiki käpalisi ehk orhideesid, laiu põhjaosas kasvab ka haruldane ussikuuseks nimetatav kuuse vorm. Taimedega koos asustavad paest maad kõiksugu muud põnevad elukad, kelle elujärge talgulised parandada saavad.

Kogu saar on maastikukaitsealana looduskaitse all aastast 2004, kaitseala eesmärk on haruldaste ja teadusliku väärtusega aluspõhja kivimite, ranna-astangu ja seal paikneva lookuusiku ning haruldaste taimeliikide ja poollooduslike koosluste säilitamine ja kaitse. Juba 1938. aastal looduskaitse alla võetud Lääne-Eesti uhkeimate ning huviväärseimate klindilõikude sekka kuuluv Kesse pank on lisaks ka esteetiliselt omapärane. Teatud nurga alt vaadatuna on pangas näha inimnäoga sarnanev profiil, mida kutsutakse Kesselaiu valvuriks ja Kesse vaimuks. Kas valvur ka kohal on, seda võib igaüks ise oma silmaga kaema minna.

Elu-olu on telklaagris ja söögitegu lõkketulel. Kes tunneb, et on linnamelus iseenda kaotanud, siis Kessel loksub kõik taas paika – see juba on selline maagiline paik. Meri, rand, ning kaunid päikeseloojangud tagavad aga selle, et päevatööst väsinud keha ja vaimu on vabadel hetkedel võimalik igati mitmekülgselt kosutada.

Talguid toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Osalemiseks palume registreeruda ning tasuda osalustasu lehe all ääres toodud arveldusarvele!

Registreerumine on lõppenud!

Kesselaiu talgud
  • Talgutööd: Loopealse taastamine, kadakade raiumine, kokkukandmine.
  • Ööbimine: Telkides.
  • Toitlustus: Kolm korda päevas, toidu valmistame laagriplatsil ise.
  • Kaasa võtta:
    Telk, magamiskott ja -matt, sööginõud, tööks sobivad riided ja kinnised jalanõud, peakate, soojad vahetusriided, ujumisriided ning päiksekaitsekreem.
  • Osavõtutasu: Vastavalt Sinu võimalustele 20 või 35 eurot. Uuri lähemalt. 
  • Hinna sees: Toitlustamine ja transport laiule ning tagasi mandrile.
  • Registreerumine lõpeb: Grupi täitumisel või hiljemalt kaks päeva enne talguid.
  • Kogunemine: Reede, 2. augusti lõunal Virtsus (üksikasjade täpsustamiseks võtab registreerunutega ühendust talgujuht).
  • Grupi suurus: 12
  • Vaata lisaks:
    Kesselaiu ja tema sõsara kohta võib lugeda lisaks Eesti Loodusest. ERR ja Osoon on lisaks teinud väikese videojupi Kesselaiu tänastest elanikest. Uuri ka Saarehullu päevaraamatut.