Metsise loendamise talgud sooservades
3.-20. juuni 2016

Registreeru Soomaa metsisetalgutele!

Registreeru Virumaa metsisetalgutele!


Metsisest

Metsis on sedasorti uhke lind, kelle nägemine jääb kauaks meelde. Eesti   metsades ei liigu just palju selliseid koguka kere ja kauni sulestikuga hiiglasi, kes äkilise rabistava lendutõusuga võivad lapse nutma ehmatada või metsateel vastu jalutades unustamatu mälupildi joonistavad.

Metsise kukk ja kana. Arne Aderi foto.

Oma silmatorkava käitumise, erilise toiduvaliku ja koguka keha tõttu on metsis aga ökosüsteemis habras lüli. Tema kadumine osadelt põlistel asualadelt (näiteks Lääne-Eesti saartelt) ning arvukuse märgatav langus üleüldiselt on pannud paljud looduskaitsjad muretsema.

Alles jäänud metsised asustavad meie mail tihti rabaservade vanu männikuid, kus on piisavalt neile sobivaid toidutaimi, rasket lindu kandvaid okslikke männipuid ja varjumispaiku kiskjate eest. Linnu täpne elupaiga kasutus ja sündivust-suremust mõjutavad tegurid vajavad veel täpsemat uurimist ning selleks on vaja ka talguliste abi.

Metsise eluringist ja muredest saab rohkem teada RMK vidoest:



Talgutööst

Talguliste töö on jõukohase suurusega aladeks jaotatud piirkondades lausaliselt läbi käia metsi, kus võib metsist esineda ning kaardistada kõigi metsisega (ja teiste kanalistega) seotud elumärgid. Ülestähendamist vajavad kohtumised metsise endaga (kuked, kanad, noored, vanad) ja kaasakorjamist suled, väljaheited ja muud leiud. Kaardistamist tehakse GPSi  ja kaardi abil üksi või paarikaupa.

Talguliste instrueerimine, kanaliste ja nende tegevusjälgede määramise täpsem õpetamine ja alade jaotamine toimub õhtuti Tartu Ülikooli ökoloogide juhendamisel. Koos saab siis vahetada ka muljeid ja õppida ka teiste leidudelt. Talgud on planeeritud ajale, kui metsisekanad peaksid ringi liikuma tibudega. Kui kanal tibusid ei ole, siis see tähendab, et tema pesa rüüstati kiskjate poolt, mis ongi metsise arvukuse vähenemise üks peamine põhjus.

Selline hulgakesi lühikese aja jooksul müttamine võimaldab vähendada riski, et üht ja sama isendit või pesakonda loendatakse mitu korda ning peaks andma väärtusliku infot metsise elupaigakasutuse kohta tema jaoks kriitilisel eluetapil. Loendust tehakse vaid kuiva ilmaga, et vältida õrnas eas tibude häirimist ohtlikes ilmaoludes (vihmaga liikvele aetud tibud võivad külmetuda ja hukkuda).

Talgupäevad saavad olema pikad ja kõndimist palju. Seetõttu sobivad need talgud inimestele, kellel on varasem metsas müttamise ja kaardi lugemise kogemus ning mõningane vilumus lindude määramisel ning nende tegevusjälgede leidmisel.

Loendus hõlmab kokku paarikümmet uurimisala Virumaal ja Soomaal, mida kaetakse ühe- kuni neljapäevaste talgutega. Virumaa talgud on kõigile avatud registreerumiseks, Soomaale ootame appi gruppe ja eri seltskondi.

Elukorraldus

Virumaa talgulised ööbivad, saunatavad ja söövad Matsu talus Tudulinna lähedal. Soomaa talguliste peavarju, ihupuhtuse ja kõhutäite eest hoolitsevad Kõpu kool ja spordihoone. Kohapealne transport on osaliselt korraldatud, kuid oma autoga liitujad on väga oodatud.

Registreerumine ja infovahetus

Kui oled huvitatud metsiseloendamise talgute kaasa löömast, siis paneennast kirja Virumaa metsiseloenduse talgukuulutuse kaudu.

Kui esindad gruppi inimesi, kellele metsiseloendamine mõnel kindlal alal võiks huvitav ja jõukohane olla, siis anna sellest palun teada, kirjutades siim@elfond.ee aadressil.

Talgud korraldatakse Tartu Ülikooli, RMK, Eesti Ornitoloogiaühingu, Keskkonnaameti ja ELFi koostöös. Soomaa välistel aladel toimuvad talgud projekti „Soode kaitse ja taastamine” (Conservation and Restoration of Mire Habitats, LIFE Mires Estonia; projekti nr: LIFE14 NAT/EE/000126) raames, mida rahastab Euroopa Komisjoni LIFE programm ning Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Soomaa talguid rahastavad Tartu Ülikool ja RMK.