Niidurüdi

Niidurüdi (Calidris alpina schinzii) kohta saab lähemalt lugeda riiklikust niidurüdi kaitse tegevuskavast ning Andres Kuresoo Eesti Looduses ilmunud artiklist. Nendest kahest infoallikast võib lühidalt välja tuua järgmist. Niidurüdi kuulub kurvitsaliste perekonda ning on soorüdi alamliik. Eestisse saabub see I kaitsekategooria liik kevadel ehk alates aprillist ja juuli lõpuks on juba lahkutud. Niidurüdi pesitsemine Eestis, täpsemalt Matsalu lahe ääres, on tõestatud möödunud sajandi algusest (1908. aastast) alates. Eelmise sajandi keskpaigas leidus niidurüdi arvukalt Väinamere ja Saaremaa randades, aga ka Hiiumaa, Pärnumaa ja Põhja-Eesti rannikul. Maksimumarvukuse, 1500 haudepaari, saavutas liik Eestis 1950.-1960. aastatel. Niidurüdi Läänemere asurkonna suurus on pidevas langustrendis, jäädes praegu umbes 600 haudepaari piiresse. Eestis pesitseb neist 180-230 paari.

2011. aastal Kõinastu leedel rõngastatud isane niidurüdi talvitumas 2015. aastal Kanaaridel La Palma saarel. Fotod: Eric Thomassen.

Läänemere piirkonnas eelistab niidurüdi niiskeid ja madalamuruseid rannarohumaid. Kuna niidurüdi kurna ohustavad mitmed röövloomad, rajavad nad pesad enamasti varjatud paikadesse kõrgematel niiduseljandikel, rohutuka sees või mätastel. Toiduks tarvitab niidurüdi peamiselt putukaid ja nende vastseid, surudes madalas vees noka mudasse, kus ta leiab saagi kompimismeele abil.

Pesitsusalade ehk sobilike rannaniitude kadumist või nende seisundi halvenemist peetakse peamiseks niidurüdi Läänemere asurkonna kahanemise põhjuseks. 
Näiteks võib kuivendatud niitudel kahaneda mullaselgrootute biomass ja kaduda niidurüdi jaoks olulised lombid. Teisalt loovad kinnikasvavad rannaniidud varitsuspaiku erinevatele röövloomadele, kes sooviks meelsasti niidurüdi mune ja tibusid nahka pista. Ohuks on näiteks rebane, kährikkoer ja mink; lindudest hallvares, ronk, kalakajakas ja loorkullid. Seetõttu aitab talguliste abiga rannaniitudelt kadakate eemaldamine luua niidurüdile ohutumaid pesitsustingimusi.

Talgutöö ja talgukalender

Niidurüdi talgutel taastatakse rannaniite peamiselt kadakate eemaldamise teel. Tegutsetakse oksakääride, võsalõikurite ja mootorsaagidega. Mahavõetud kadakad kogutakse suurtesse oksahunnikutesse ning sobivate ilmaolude korral põletatakse.

2013. aastal oli ELFi talgutel niidurüdi teema-aasta ning korraldati rüdiretki. Lisaks talgutel osalemisele on rüditalgute toimumist võimalik toetada annetuskaarte soetades.

Seni toimunud talgud:

2018
12.-14. oktoobril Võilaiul.
25.-28. augustil Abrukal.
23.-26. augustil Käina lahe ääres.
15.-18. augustil Tahu rannaniidul Silma looduskaitsealal.
2.-5. augustil Võilaiul.
26.-29. juulil Käina lahe ääres.
2017
24.-27. augustil Käina lahe ääres.
4.-7. augustil Tahu rannaniidul Silma looduskaitsealal.
31. juulist 3. augustini Võilaiul.
2016
6.-9. augustil Käina lahe ääres.
1.-4. augustil Võilaiul.
25.-28. juulil Saaremaal Põripõllul.
14.-17. juulil Kõinastu laiul.
8.-10. aprillil Kihnu saarel.
2015
27.-30. augustil Käina lahe ääres.
Ingliskeelsed talgud 7.-10. augustil Käina lahe ääres.
29. juulist 1. augustini Kõinastu laiul.
2014
14.-16. novembril Põgari-Sassi rannaniidul.
27.-30. juulil Kõinastu laiul.
2013
13.-18. septembril põigati talgutriatloni käigus ka Põgari-Sassile.
22.-25. augustil Käina lahe ääres.
7.-10. augustil Abrukal.
29. juulist 1. augustini Suti poolsaarel Pärnumaal.
15.-18. juulil Põgari-Sassi rannaniidul Matsalus.

Senine kasu

Niidurüdi arvukus on Eestis endiselt vähenemas, mistõttu on hädavajalik jätkata niidurüdile sobilike rannaniitude taastamisega. Talguid on teostatud ja teostatakse jätkuvalt mitmel niidurüdi võtmealal: Abrukal, Kõinastul, Käinas, Tahu ja Põgari-Sassi rannaniitudel ning Võilaiul.

Niidurüdide rõngastamine ornitoloogide poolt on andnud selle liigi kohta palju uut infot. Näiteks märgati 2015. aasta kevadel Kanaaridel La Palma saarel isast niidurüdi, kes rõngastati 2011. aastal Kõinastu leedel (loe lähemalt Antti Rönkä blogist). Varemalt oli Eesti niidurüdide kaugeim teadaolev paik rännuteel olnud Lääne-Prantsusmaal. Lisaks on rõngastamine täiendanud teadmisi selle liigi eluea ja suremuse kohta ning aidanud välja selgitada, et seni pea vankumatult paigatruuks peetud lind võib elupaiga kinnikasvamise korral siiski enda jaoks uusi alasid asustada. Niisiis, mida rohkem on talgutööga taastatud rannaniite, seda rohkem on paiku, kuhu niidurüdil on sobilik (tagasi) pesitsema tulla.

Kauge rännumees ja tema elupaik 2015. aastal Kõinastu leedel. Ülemisel pildil on isane lind tagumine ning ränduri ees on tema kaasa. Fotod: Hannes Pehlak.

Galerii