Kopratammi talgud Karula rahvuspargis

Toimumisaeg: 1.–3. juuli 2008
Võru- ja Valgamaa piiril laiuv Karula rahvuspark on paljude jaoks veel avastamata, võrratu maastikuga paik. Mitmekesiste metsade ja niitudega kaetud Karula kuplite vahele on pesa leidnud 40 järvesilma. Meie peatume neist suurima, Ähijärve ääres. Ent käime ka ringi, kaeme kohalikku loodust ning külastame Eesti ainsat kaanikoda. Õige Võrumaa järve äärest ei puudu muidugi ka suitsusaun. Talgutööks on koprakahjustusega Natura ala taastamine, kopratammide lõhkumine ja vee alt vabanenud ala korrastamine. Üritus toimub koostöös Riikliku Looduskaitsekeskuse Põlva-Valga-Võru regiooniga, toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Ööbimine:   Ähijärve külastuskeskuse hubases majutushoones.
Toitlustamine:   Kolm korda päevas, toidu valmistab kokatädi.
Kaasa võtta:   Tööriided, soojad vahetusriided, sauna- ja ujumisriided ning soovitavalt sääsetõrjevahend ja päiksekaitsekreem.
Osavõtutasu:   Vastavalt Sinu võimalustele 270 kr või 400 kr (hinnad sisaldavad käibemaksu)
Registreerumine lõppeb:   Grupi täitumisel või hiljemalt 25. juunil
Kogunemine:   Teisipäeva hommikul Tartus või Antslas (üksikasjade täpsustamiseks võtab registreerunutega ühendust talgujuht)
Hinna sees:   Toitlustamine, majutus, transport (alates kogunemispaigast), saun.
Grupi suurus:  12
Vaata lisaks: Karula rahvuspargi kohta http://www.karularahvuspark.ee/
NB! Talgutele registreerimine toimub meie kodulehe vana osa kaudu. Seni üritusele registreerunute arvu saad vaadata siit. Kui registreerid end siis kui kohad on juba täis, seame Sind ootelehele ning kutsume osalema vaid juhul kui keegi haigestumise vms põhjusel tulla ei saa.
Registreeru Karula talgutele

Teematalgud

Värsket

  • Kuidas me Leedus Dzukija rahvuspargis talgutel käisime 9. september 2019

    Kõik sai alguse 1. augusti varahommikul, kui talguseltskond sai sõidu alustamiseks kokku Circle K teenindusjaama juures Tartu bussijaama kõrval. Esimeseks peatuskohaks ja ühtlasi lõunasöögi pausiks olid Gauja rahvuspargis ja jõekaldal asuv vägev Sõelapaljand. Sõelapaljandiks kutsutakse Baltimaade suurimat valgest liivakivist paljandit. Oma nime on paljand saanud liivakivis olevate õõnsuste tõttu, mida mesilased kasutavad pesa tegemiseks. Tegime väikese retke mööda lummava vaatega matkarada ja pidasime piknikukohas lõunapausi.

    Loe edasi

  • Välisvabatahtlik Prantsusmaalt ja ööloomade teema-aasta maskott 8. juuli 2019

    Alates 3. juunist on ELFi talgutiimis kaasa löömas välisvabatahtlik Antoine Fusil Prantsusmaalt. Antoine'i võib kohata suvistel ja septembrikuu talgutel algul tavatalgulise ja hiljem juba talgujuhina. Samuti aitas ta kaasa tänavuse ööloomade teema-aasta maskoti valmimisel.
    Loe edasi