ELFi talgute soode teema-aasta

Miks vajavad sood kaitset?


Mitmes Euroopa riigis, näiteks Taanis, Hollandis ja Saksamaal, on sood peaaegu hävitatud. Ka Eesti soode seisund pole kaugeltki eeskujulik: massilise kuivendamise tulemusena on lagesoode pindala vähenenud ligi kolm korda.  Soo on tähtis ökosüsteem, mis täidab keskkonnas mitmeid olulisi rolle. Esiteks on soo nii mõnelegi liigile ainsaks võimalikuks elupaigaks. Teiste seas võib siin välja tuua näiteks turbasamblaid, jõhvikaid ja rabapüüd - kui maailmast kaoksid sood, kaoksid ka need liigid. Soo pole aga tähtis mitte üksnes taimedele ja loomadele, vaid ka inimesele: sood reguleerivad maastiku veerežiimi, pehmendades nõnda põuda ja üleujutusi. Mis aga kõige tähtsam - sood on süsiniku sidujad ning leevendavad seeläbi inimtekkelisi kliimamuutusi. Mainimist väärib loomulikult ka tõik, et vee puhastajate ja talletajatena on sood olulised magevee reservuaarid. Niisiis oleme tänavuse ELFi talguhooaja pühendanud soodele, et teemale rohkem avalikkuse tähelepanu pöörata.

Mida saab talgutega soode 
heaks ära teha?


Eestis rajatakse soode taastamisel kuivenduskraavidele turbast paisusid. Kui varemalt viisid kraavid soodest vett ära, siis kraavi tõkestamisel hakkab vesi kogunema paisu taha ning soo veerežiim saab taastuda. Suurem osa tööst tehakse ära koppade abiga, kuid pehme pinnase tõttu ei pääse kõikjale rasketehnikaga ligi. Nõndaks tegelevad teatud kohtades kraavide sulgemisega vabatahtlikud, kes ehitavad käsitsi turbapätsidest paisusid. Tegemist on väga loodussõbraliku lahendusega, sest kasutatakse kohapeal leiduvat naturaalset materjali. Töö on füüsiliselt nõudlik, kuid konti ei murra.
Detail talgukorraldaja Kadri Aller'i poolt 2018. aastal koostatud sootalgute postrilt (kliki suurendamiseks).

ELFis on sootalguid korraldatud alates aastast 2009 ning aastatel 2015-2021 rahastatakse Feodori, Laukasoo, Ohepalu, Sirtsi, Soosaare ja Tudu soode talguid Euroopa Liidu LIFE programmist: projekt „Soode kaitse ja taastamine” (Conservation and Restoration of Mire Habitats, LIFE Mires Estonia; projekti nr: LIFE14 NAT/EE/000126). Loe projektist lähemalt siit. Lisaks on toimunud RMK rahastusega talguid näiteks Endla, Riisa ja Viru rabas.

ELFi 2019. aasta sootalgute statistika (kliki suurendamiseks).

Kuidas sootalgud välja 
näevad?


Sootalgutel minnakse omadega sohu. Sõna otseses mõttes. Suurem osa talgupaiku asub kaugel teedest ning eeldab üksjagu kõndimist mätlikul ja vetruval maastikul, kandes sealjuures paisuehituseks vajalikke tööriistu, nagu labidaid ja ämbreid, käe otsas. Nii mõnegi talgulise võib juba ainuüksi talgupaigale kohalejõudmine võhmale võtta. Õnneks saab aga enne töö algust hinge tõmmata ning edasine on juba kõik tiimitöö.

Detail talgukorraldaja Kadri Aller'i poolt 2018. aastal koostatud sootalgute postrilt (kliki suurendamiseks).

Enne paisu rajama hakkamist tuleb esiteks kraavi põhi kätte saada, s.t. sulgeda vee pealevool kohas, kuhu hakatakse paisu rajama ning eemaldada sealt turbasamblad ja muu taimestik (1). Kui see etapp vahele jätta, siis hakkaks vesi kraavis lihtsalt paisu alt läbi voolama ning rajatisest poleks tolku. Järgmisena otsitakse kraavist eemal koht, kust saab hakata paisu ehitamiseks sobiliku koostisega ja suurusega turbapätse välja lõikama (2). Ka siin tuleb esmalt taimestik ja püdel kiht maapinnalt eemaldada, misjärel jõuatakse hästi koospüsiva turbani. Kolmas etapp on inimketi moodustamine pätside kaevamise paigast kraavini, misjärel hakatakse turbatükke inimeselt inimesele edasi andma ja kraavi laduma (3). Selleks, et pais paremini vett kinni peaks, tuleb teda pätside ladumise vahepeal tihedamaks suruda (4), näiteks räätsadega paisu peal kõndides või lauajupi peal hüpates. Viimaks kasutatakse valminud paisu kaunistamiseks taimestikuga mättaid (5), mida eemaldati etapis 2 pätside kaevamise augu kohalt. Nõnda on tulemus veelgi looduslikum ning mätaste juurdumisel püsib pais tugevamini koos. Ühtlasi sulandub taoline pais paremini ümbritsevasse maastikku. Talgulistele jääb rõõm tehtud tööst ja õnnis tunne toimeka tööga saavutatud tulemusest.
 Vaata sootalgute tööetappe lähemalt ülalolevalt pildilt või ETV saates Osoon 16. oktoobril 2017. aastal eetris olnud osast (video käivitamiseks klõpsa alloleval pildil).




Sootalgud Terevisioonis


Talgukorraldaja Kadri Aller käis 1. juunil ETV saates Terevisioon sootalgutest rääkimas.  8-minutilise saatelõigu vaatamiseks klõpsa alloleval pildil.


Soine virgutusvõimlemine 


Te olete koos Marko Kohviga teadlased, kes lähevad soosse turbaproovi võtma. Proovi kodus või talgutel treeningprogrammi järgi teha (video mängimiseks klõpsa pildil). Soist virgutusvõimlemist tehti esmakordselt ELFi korraldatud Märgalade päeva konverentsil (Tartu Ülikooli Raamatukogus, 3. veebruaril 2020. aastal).


Rahastus ja varasemad 
teema-aastad


 Soode teema-aasta tegevusi rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). Sootalguid rahastab Euroopa Liidu LIFE programmi projekt „Soode kaitse ja taastamine” (projekti nr: LIFE14 NAT/EE/000126).
 Eelmiste teema-aastate peategelased olid ööloomad (2019), kimalased (2018), metsaelu (2017), must-toonekurg (2016) vooluveed (2015), liblikad (2014), niidurüdi (2013), kõre (2012) ja loopealsed (2011).

Tulevased tegevused


Teema-aastal toimub mitmeid sootalguid, sedapuhku Lääne-Virumaal Ohepalus ja Laukasoos. Tänavune suvine talgukalender, sealhulgas sootalgute toimumisajad, on avaldatud siin.

Lisaks talgutele toimuvad sooretked, millede teemad varieeruvad sooputukatest soode pärandkultuurini. Mõned retked leiavad aset talgute väliselt ning on registreerimiseks avatud kõigile, osad aga toimuvad talgute ajal ja vastavast talgust osavõtjatele.

1.-5. augustil Lääne-Virumaal sootalgutel osalejad saavad minna Ahto Neidek'i juhendamisel soomatkale.

19.-23. augustil Lääne-Virumaal sootalgutel osalejad saavad minna lepidopteroloog Allan Selin'i juhendamisel sooputukate retkele.

Toimunud tegevused


Teisipäeval, 5. mail kell 18:00-19:15 toimus Zoom keskkonnas virtuaalne aruteluõhtu kirjanike Juhani Püttsepa ja Vahur Afanasjevi vahel kus arutleti soode rolli üle nende eludes ja kirjandusteostes. Juhani Püttsepp on oma raamatutes käsitlenud Alam-Pedja piirkonda, Vahur Afanasjev Emajõe-Suursood. Arutelu juhatas sisse ja suunas ELFi töötaja ning soode pärandkultuuri uurija Piret Pungas-Kohv. Aruteluõhtu pikkus oli 1 h 9 min ja reaalajas osales 41 kuulajat.

Aruteluõhtut saab järgi vaadata ja kuulata siin:


Kes eelistab lihtsalt kuulata (ilma kõnelejate nägusid nägemata), siis helifail on saadaval siin.

7. juunil toimus Pärnumaal, Lääneranna vallas asuvas Tuhu soos sooputukate retk Allan Selini juhendamisel. Retkest võtsid osa ELFi vabatahtlikud talgujuhid ja saeministrid. Putukatest tekitasid kõige rohkem elevust isane võsavaksik oma sulgjate tundlatega ning laibakärbse punased silmad. Lisaks putukatele kuuldi öösorri sorinat ja suurkoovitaja häälitsusi. Fotod: Eneli Siirman ja Kirke Raidmets (kliki suurendamiseks).


14. juunil
toimus Pääsküla rabas sooputukate retk Urmas Jürivete juhendamisel. Osales 16 inimest ja retk oli registreerimiseks avatud kõigile huvilistele. Retkel nähti muuhulgas järgmiseid liike: pisitiib, raba-võiliblikas, ristikheina-sinitiib, rohetiib, tammekedrik, varajane kannikesetäpik ja võsavaksik. Kohati ka vareskaera-aasasilmikut, keda varem teadaolevalt ei ole Pääskülast leitud. Lisaks putukatele kohati 8 liiki orhideesid. Retke järgselt suunduti Urmas Jürivete aeda, kus tutvuti loodussõbraliku aiaplaneeringuga. Fotod: Kadri Aller (kliki suurendamiseks).


29. juunil
toimus Endla looduskaitsealal Männikjärve raba vaatetorni juures sookontsert, kus pärimusmuusik Kulno Malva esitas rahvalikke viise akordionil, karmoškal, torupillil ja teistel instrumentidel. Muinasjutulisel ja meeliülendaval kontserdil osales 32 inimest. Fotod ja videod: Kadri Aller ja Epp Adler (kliki suurendamiseks).


Klipid sookontserdilt (kliki mängimiseks):

Kontserdiklipp #1
Kontserdiklipp #2 
Kontserdiklipp #3 
Kontserdiklipp #4 

30. juuni õhtul käisid Karula verev lemmaltsa tõrjetalgu talgulised Tarmo Evestuse juhendamisel soolindude retkel. Retkel oli 11 osalejat. Foto: talgujuht Kristel Jaago (kliki suurendamiseks).


9.-12. juulil Palupõhja looduskoolis
toimunud ELFi VII Suvekoolis rääkis arheoloog Pikne Kama soolaipadest. Foto: talgujuhid Kirke Torpan ja Katrin Lambing (kliki suurendamiseks).


10. juulil kell 18:00-21:00
 toimus Keilas retk, kus mindi Niitvälja madalsoose aasta orhidee soo-neiuvaibaga tutvuma. Osales 8 inimest ja lisaks soo-neiuvaibale nähti õitsemas või äraõitsenuna harilikku ja lõhnavat käoraamatut, rohekat ja kahelehist käokeelt, suurt käopõlle, pruunikat pesajuurt, kaunist kuldkinga; kahkjaspunast, russowi ja vööthuul-sõrmkäppa. Muuhulgas tutvuti ka piirkonna pärand-kultuuriga: liiguti läbi keskaegse paemurru, väisati kadunud talukohti ning vaadati üle kunagise merepiiri asukoht. Retkejuhiks oli ELFi talgukorraldaja Kadri Aller.
14. juuli õhtul toimus Emajõe Suursoos soolindude retk Tarmo Evestuse juhendamisel. Osales 5 inimest. Nähti ja kuuldi metskurvitsat. Põhitooni andsid põõsa- ja lehelinnud. Kohati karupoja jälgi ja surnud kärpi.


Soode teema-aasta logo

Soode teema-aasta logo on kujundanud vabatahtlik talgujuht Triin Libe ning see kujutab tupp-villpead.


Sooteemaliste õppe-

filmide sari "Ah soo!"