Talgud mudakonna heaks

Alates 2015

Mudakonn

Mudakonn (Pelobates fuscus) kuulub Eestis II kaitsekategooriasse ning tegemist on väheneva arvukusega liigiga. Langus on tingitud peamiselt sellest, et sigimisveekogud on kinni kasvamas, kaladega asutatud, reostatud või kuivendatud. Olulist rolli mängivad ka muutused traditsioonilises maakasutuses: mosaiiksed ja mitmekesised maastikud asenduvad ulatuslike monokultuuripõldudega, kus kasutatakse põllundumajanduskemikaale ja -mürke. Lisaks võsastuvad avamaastikud, pakkudes sellega elupaika röövloomadele (näiteks rebane, kährik, nastik) ning suurendades seeläbi kisklussurvet mudakonnale. Liik eelistab elupaigana avatud alasid, kus on liivane pinnas: sobilikud on näiteks nõmmed ja hõredad männikud, luited ja liivikud, pargid ja aiad, poollooduslikud kooslused ja kultuurmaastikud.

2019. aasta sügisel Lohusuu talgutel kohatud mudakonn. Foto: Kirke Raidmets.Mudakonn on väikest kasvu ja ümara kehaehitusega. Teistest kodumaistest kahepaiksetest eristab teda see, et tema pupillid ei paikne mitte horisontaalselt, vaid hoopis vertikaalselt ehk püstiselt. Öise eluviisiga mudakonn kaevub päevasel ajal tagakeha ees pinnasesse, näiteks liiva sisse. Seejuures on tal abiks tagajäsemetel paiknevad pöiaköbrukesed. Täiskasvanud mudakonnad on ca 8 cm pikkused, kusjuures emased on isastest suuremad. Seevastu kullesed omandavad lausa tohutud mõõtmed — 13-15 cm! Värvuselt on mudakonnad väga mitmekesised: võib kohata valkjat, halli, helepruuni või kollakat ülapoolt; seljal olevad pruunid tähnid võivad moodustada laike, triipe, marmorja mustri või hoopiski puududa. Mis aga kõige põnevam — mudakonnadel võib küljes olla küüslaugulõhn.

Eestis teada olevad mudakonna sigimisveekogud 2007.-2014. a. seisuga (MTÜ Põhjakonn seireandmed). Allikas: mudakonna kaitse tegevuskava.

Mudakonnade sigimisperiood vältab aprilli lõpust mai keskpaigani ning sel ajal istuvad isakonnad veekogu põhjas ning teevad koputuselaadseid helisid. Kuna mudakonnad on kullesestaadiumis tavatult kaua, 2-5 kuud, siis võivad leviala põhjaosas, näiteks Rootsis, kullesed ka talvituda ning moonduda alles järgmisel aastal.

Rohkem infot mudakonna kohta leiad Keskkonnaameti infovoldikust ja mudakonna kaitse tegevuskavast

Talgutöö

ELFi talguliste poolt mudakonna heaks tehtavad tööd on väga mitmekesised. Näiteks on raiutud mudakonna sigitiikide kallastelt võsa, et muuta maastikku avaramaks. Samuti on sigitiikide kinnikasvamise vältimiseks neid puhastatud hundinuiadest ja pilliroost. Lisaks on Lohusuus tegeletud liivikuala laiendamisega, eemaldades selleks maapinnalt rohukamarat.

2022. aastal oli ELFi talgute teema-aastaks mudakonn ning korraldati mudakonnaretki, sõitis talgulodi ning anti välja kahepaiksete kaardimäng ja rahvapärimuse trükis.

Senine kasu

Talguliste abiga on taastatud mitu sigitiiki Karulas ning Piirissaare tööala võtab aasta-aastalt üha kenama ilme. Seda, kuidas need tööd on liigi arvukusele mõjunud, näitab aeg. Maastik näeb igal juhul kena välja