ELFi talgukorraldaja Kadri Alleri sõnul on tänavune talguhooaeg kaasahaarav ja mitmekesine: „Ees ootab hulganisti põnevaid talguid. Näiteks naaseme pärast mõneaastast pausi jälle Kloostri mõisa varemetesse nahkhiirte talvituspaika parendama ning Abruka saarele niidurüdi pesitsuspaika hooldama. Talgud kõrede elupaikades ning rabapaisude ehitamine soode taastamiseks jätkuvad oma endises headuses.“ Ühtlasi on looduskaitsetalgud Kadri arvates positiivselt sõltuvust tekitavad: „Tore on näha, kuidas aasta-aastalt tuleb juurde üha uusi talgufänne, kes rõõmuga hooaja jooksul mitmel talgul osalevad. Palgatöö on rahakoti ja elamise jaoks, aga talgutöö on midagi hingele.“


Tänavusi talguid läbiv teema on kimalased, kelleta ei toimiks meie ökosüsteem terviklikult. Kimalased on aktiivsed õistaimede tolmeldajad. „Kimalased ise on aga äärmiselt tundlikud keskkonda sattunud mürkide suhtes,“ sõnas Eesti Lepidopteroloogide Seltsi liblikauurija Urmas Jürivete. „Ilma kimalasteta langeks marjasaagikus metsades, soodes ja rabades. Kimalased on puhta looduse indikaatorid. Seal, kus elavad kimalased, on tervislik ja turvaline elada ka inimestel. Kaitstes kimalasi, kaitseb inimene iseennast,“ selgitas Jürivete kimalaste olulisust. Kimalaste aasta kohta loe lähemalt: talgud.ee/kimalased

Loodustalgud on kogu maailmas üha suuremat populaarsust võitev viis puhkuse ja vabatahtliku töö ühendamiseks. Traditsioonilisi töövõtteid tutvustavad ja loodusega vahetut sinasõprust pakkuvad loodustalgud toimuvad eri looduskaitsealadel ja rahvusparkides. Talguhooaeg kestab kevadest sügiseni – nii, kuidas ilma ja päevavalgust jagub. Kõige tihedam on juuli ja augusti kalender. Lisaks looduskaitselistele töödele on talgud hea võimalus tutvuda mitmesuguste Eestimaa paikadega, käia matkamas või kuulata kohaliku looduse tundja õpetusi.

Talgute korraldamist toetavad SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, RMK ning mitmed eraisikud ja ettevõtted.