Verev lemmmalts (Impatiens glandulifera) on üheaastane rohttaim, mis pärineb Himaalajast. Oma pilkupüüdvate õite tõttu toodi teda juba 19. sajandi keskpaiku ilutaimena Euroopasse ja peagi sai temast ka Eestis populaarne koduaedade kaunistaja. Paraku sobib verevale lemmmaltsale meie kliima nii hästi, et üsna kiiresti levis ta koduaiast loodusesse, kus hakkas kohalikku taimestikku välja tõrjuma.

Unustame mõneks ajaks muruniiduki põrina ning haarame hoopis sportlikuma ja keskkonnasõbralikuma tööriista, vikati, järele! Esmasel kokkupuutel võib vikat veidi hirmutav tunduda, kuid oskuslike õpetajate käe all saab vikatiga niitmise kunst üsna kiiresti käppa ja harjutamisruumi on Suvekoolis terve Palupõhja puisniidu jagu. Kui lihased hoogsast vikatitreeningust kangeks jääma kipuvad, saab neid kerge vaevaga kas töötubades, head muusikat kuulates või õhtul saunas mõnusasti lõdvestada. Palupõhja puisniidu suveidüll ootab nii värskeid talgurebaseid kui staažikaid talguhunte järjekordsele suve vingeimale trennipeole!

Kui päev hääbub ja tuulekohin vaibub, täitub Palupõhja ainulaadsete helidega. Kõlama hakkavad puidust, metallist ja veest sündivad rütmid, mis kannavad endas looduse hingust ja inimese puudutust. Tule ja saa osa sellest erilistest helirännakust. Palupõhja ootab, loodus hingab ja muusika sünnib. Tule istu koos meiega lõkke äärde või murule, lase helidel end kanda. Sel õhtul ei pea rääkima – piisab, kui kuulad.

Verev lemmmalts on invasiivne võõrliik, mis on Eestisse sattunud pika ringiga kaugelt Himaalajast. Siinses kliimas tunneb ta end suurepäraselt ja seetõttu kipub meie kodumaiseid taimi "välja sööma". Tegemist on üsna kauni taimega – tema suured õisikud, mille värvus varieerub valgest tumelillani ongi peamine kurjajuur, miks verev lemmmalts üldse Euroopasse kurja tegema sattus. Tänaseks on vereva lemmmaltsa aias kasvatamine keelatud, kuid sellele vaatamata jätkub tõrjetöid veel pikaks ajaks.