Talgud kõre heaks

ELF on abiks 2000. aastast alates

Kõre ehk juttselg-kärnkonn

Kõre (Epidalea calamita; varemalt Bufo calamita), Euroopa endeemne ning üks väiksemaid kärnkonnaliike, on Eestis arvatud I kaitsekategooriasse. Kõrele sobilikud elupaigad on avatud maastikud, näiteks luitealad, liivikud ning madalmurused ranna- ja looniidud. Sobimatud on kõrge taimestikuga, roostunud ja võsastunud alad ning metsamaastikud. Varemalt arvukast Lääne-Eesti rannikualade ja saarte ning Põhja-Eesti liiviku- ja luitealade liigist on elupaikude kadumise tõttu järgi jäänud vaid käputäis isoleeritud asurkondi Pärnu-, Lääne-, Saare- ja Harjumaal. Säilinud asurkondadest enamik paikneb liivakarjäärides sealsete avatud maastike tõttu. Loe lähemalt Riinu Rannapi artiklist ning kuula kõre laulu siit.

2018. aasta juulikuus Kumari talgutel kohatud kõre. Foto: Merja Roostalu.

Talgutöö

Kõretalgutel niidetakse rannaniidult võsatrimmerite ja/või vikatitega roogu, riisutakse loorehadega kokku ning sobivate ilmatingimuste korral ka põletatakse. Mõningatel kõretalgutel võetakse maha ka (peen)võsa kõretiikide ümbrusest ja kaevatakse, süvendatakse või puhastatakse kõretiiki.

Aastate vältel on peamisteks ELFi kõretalgute tööpaikadeks välja kujunenud Manilaid, Kumari laid, Saastna rannaniit ja Vatla karjäär. Töid on tehtud ka Harilaiu poolsaarel Saaremaal.

2012. aastal oli ELFi talgute teema-aastaks kõre ning korraldati kõreretki.


Näide 2018. aasta kevadel Manilaiul taastatud alast: suurus 1 hektar.

Videod

Eesti Energia töötajad Vatla karjääris 2014. aastal.DELFI TV: Kõrekasvatuskeskus Penijõel.

Senine kasu

Uue milleeniumi alguseks oli suurem osa Eesti teadaolevatest kõreasurkondadest hävinenud: 20. sajandi viimastel kümnenditel (1980-2000) vähenes nende arv 77%. Niisiis oli liigi arvukuse suurendamiseks ning veel eksisteerivate elupaikade ja asurkondade säilitamiseks tarvis kiiresti rakendada kaitsemeetmeid. Eestimaa Looduse Fond pole sugugi ainus organisatsioon Eestis, kes on aidanud kõre elupaikade hooldamiseks talgulaagreid korraldada. Teemaga on aastate vältel tegelenud ka näiteks Pärandkoosluste Kaitse Ühing ehk PKÜ. Juttselg-kärnkonnade ehk kõrede paljundamise ja loodusesse taasasustamisega tegeletakse ohustatud liikide taastamis- ja rehabilitasioonikeskuses Penijõel.

Kumari laiul on kõre heaks talgutööd tehtud 1994. aastast alates. Sealne asurkond jõudis väljasuremisele lähedale 1997. aastal, kuid tänu järjepidevatele talgulaagritele suudeti asurkond 2003. aastaks stabiliseerida ning arvukus oli tõusmas. Kahjuks paisati arvukus taas madalseisu laiule sattunud kährikkoerte tõttu. 2015. aastast alates on hakatud taas Kumarile kõresid taasasustama, kuna sealsed elupaigad on tänu järjepidevatele talgutele heas seisundis.

Saastnasse  hakati kõresid taasasustama aastal 2000 ning esimesi häälitsevaid isasloomi kuuldi 2003. aastal. Järgneval neljal aastal sealsed kõred ka sigisid, kuid paljunemine lakkas tõenäoliselt veekogude madala kvaliteedi tõttu. Üksikuid isasloomi on küll siiski ka hiljem häälitsemas kuuldud. Ühe konkreetse sigitiigi kallastelt hakati talgutöödega võsa harvendama 2015. aastal ning sealt alates on tiigi seisund läinud üha paremuse poole. Selles tiigis on 2019. aastast alates kudunöörid olemas, s.t. sigimine on olnud edukas ning Penijõe keskusest pole enam taasasustamiseks kõresid toodud.


Harilaiu poolsaare liivikutele ja luitealadele istutati Nõukogude Liidu perioodil männikultuur, mis muutis elupaiga kõredele sobimatuks. Kuigi nüüdseks on Harilaiul talgute väliselt taastatud mitukümmend hektarit luitealasid, vajab ala siiski järjepidevat hooldust ja karjatamist. Avatud alade taastamise tulemusel toimus 2015. aastal Harilaiul kõrede sigimine kahes veekogus. Talgute käigus on tegeletud sigimiseks sobiliku veekogu puhastamisega pilliroost.

Manilaiu kõred asustavad rannaniidualasid ning sealne kudemine katkes 2011. aastal. Põhjuseks olid peamiselt ebapiisav majandamine ehk madal karjatamiskoormus ja majandatud alade väiksus. 2019-2021 on Manilaiul toimunud taas kõrede iga-aastane kudemine. Edu on toonud nii rannaniitude järk-järguline roostikust puhastamine - avatud alade laiendamine ja sigimislompide avatutena hoidmine, kui ka kõre kulleste toetav üleskasvatamine Matsalu ohustatud liikide keskuses. Enamasti kariloomad vana roogu ei söö ja alles pärast seda, kui talgutega on vana roog maha lõigatud ja koristatud (põletatud) hakkavad loomad neid alasid ise edasi hooldama. Sel moel on ühendatud mitu varasemalt kõrgete roomüüridega killustatud rannaniitu ja puhastatud ka mitmed madalad potentsiaalsed kudemislombid.

Kõre asurkondade seisundist ja kaitsetegevustest loe lähemalt Riinu Rannapi (Tartu Ülikool, MTÜ Põhjakonn) ja Ilona Lepiku (Keskkonnaamet) koostatud tegevuskavast kõre kaitseks Eestis aastatel 2017-2021, kust pärinevad ka ülaltoodud andmed.


Galerii

Toimunud talgud:

2021

2020

2019

2018

2017

2016

2015

2014

2013

2012


2011

2010

2009

2008

Varasemate aastate talgud ei ole kodulehel nähtavad.