Tehtavad tööd

Metsisest

Metsis on sedasorti uhke lind, kelle nägemine jääb kauaks meelde. Eesti metsades ei liigu just palju selliseid koguka kere ja kauni sulestikuga hiiglasi, kes äkilise rabistava lendutõusuga võivad lapse nutma ehmatada või metsateel vastu jalutades unustamatu mälupildi joonistavad.

Loe edasi

Verev lemmalts

Vereva lemmmaltsa (Impatiens glandulifera) ohjamiskava kohaselt on tegu kõrgekasvulise üheaastase rohttaimega, mille juured on lühikesed, pindmised ja haprad. Eestis on tegemist invasiivse võõrtaimeliigiga. Taime varred on harunenud, suured õied moodustavad kobarataolisi õisikuid ning kroonlehtede värvus varieerub valgest kuni roosade-lillade toonideni.

Loe edasi

Mudakonn

Mudakonn (Pelobates fuscus) kuulub Eestis II kaitsekategooriasse ning tegemist on väheneva arvukusega liigiga. Langus on tingitud peamiselt sellest, et sigimisveekogud on kinni kasvamas, kaladega asutatud, reostatud või kuivendatud. 

Loe edasi

Rammu kukemarjanõmm

Rammu saar asub Eesti põhjarannikul Kolga lahes ning on kõigest ühe ruutkilomeetri suurune. Ajalooliselt on saar olnud puudeta ja lage, kuid 1980. aastatel asuti siia istutama männikultuuri. Rammu pinnas palgipuud ei kasvata ning seetõttu on siinsed männid jändrikud ja okslikud.

Loe edasi

Harivesilik

Harivesilik ehk põhja-harivesilik (Triturus cristatus) on kahepaikne, kes kuulub vesiliku perekonda ja salamanderlaste sugukonda. Varem hajusalt kogu Mandri-Eestis paiknenud liik on tänapäeval levinud peamiselt Kagu-Eestis ja Lääne-Virumaal.

Loe edasi

Niidurüdi

Niidurüdi (Calidris alpina schinzii) kohta saab lähemalt lugeda riiklikust niidurüdi kaitse tegevuskavast ning Andres Kuresoo Eesti Looduses ilmunud artiklist. Nendest kahest infoallikast võib lühidalt välja tuua järgmist. Niidurüdi kuulub kurvitsaliste perekonda ning on soorüdi alamliik. Eestisse saabub see I kaitsekategooria liik kevadel ehk alates aprillist ja juuli lõpuks on juba lahkutud.

Loe edasi

Kõre

Kõre (Epidalea calamita; varemalt Bufo calamita), Euroopa endeemne ning üks väiksemaid kärnkonnaliike, on Eestis arvatud I kaitsekategooriasse. Kõrele sobilikud elupaigad on avatud maastikud, näiteks luitealad, liivikud ning madalmurused ranna- ja looniidud. 

Loe edasi

Must toonekurg

Talgud must-toonekure heaks toimuvad 2015. aastast alates MTÜ Kotkaklubi ja SA Eestimaa Looduse Fondi koostöös. Must-toonekure välitunnuste, toitumise, pesitsemise, arvukuse ja leviku kohta saab täpsemalt lugeda MTÜ Kotkaklubi kodulehelt.

Loe edasi

Tulevased talgud

2022

30.-02.

September-Oktoober

Jõgevamaa

Lusika must-toonekure talgud 

Valge-toonekurg on eestlastele tuttav, igapäevane lind, keda võib kohata põlluservades toitu otsimas ja korstnate otsas pesa punumas. Vähesed teavad aga tema tumedat venda must-toonekurge (Ciconia nigra). Too müstilise ja sünge ilmega Toonela lind on inimpelglik ja hoiab asulatest eemale: tema meelispesitsuspaigaks on otsatud metsasügavused, mida meil aga järjest vähemaks jääb.
  • Kohad täis
must-toonekurg

2022

07.-09.

Oktoober

Harjumaa

Rammu saare kukemarjanõmme talgud III, täistaimetoiduga

Rammu on üks imeline saar, mis veel sügiselgi – kui mujal kõik juba kolletab – rõõmustab silma sügavroheliste kukemarjapuhmastega. Käesoleva sügise viimased Rammu talgud panevad sel korral südame laulma gurmaanidel ja keskkonnasäästlike harjumuste pooldajatel, sest talgutel pakutav toit on täistaimne ehk vaba loomsest toormest.
  • Kohad täis
kukemarjanõmm, täistaimetoit

2022

07.-09.

Oktoober

Võrumaa

Koogirohked must-toonekuretalgud Visela jõel

Magusasõbrad, linnuhuvilised, kummikufännid või lihtsalt talgulembid – siin on midagi teie jaoks. Oleme must-toonekure abistamise järjega jõudnud uue põneva veekoguni: Võrumaal Urvaste kiriku vahetus naabruses asuvale Visela jõele. Lisaks uue sihtkoha avastamisele saab sel talgul täiesti garanteeritult ka palju kooki süüa, sest talgujuhil on paadunud ja ravimatu küpsetamismaania.
  • Kohad täis
must-toonekurg
Kõik talgud