Tehtavad tööd

Metsisest

Metsis on sedasorti uhke lind, kelle nägemine jääb kauaks meelde. Eesti metsades ei liigu just palju selliseid koguka kere ja kauni sulestikuga hiiglasi, kes äkilise rabistava lendutõusuga võivad lapse nutma ehmatada või metsateel vastu jalutades unustamatu mälupildi joonistavad.

Loe edasi

Verev lemmalts

Vereva lemmmaltsa (Impatiens glandulifera) ohjamiskava kohaselt on tegu kõrgekasvulise üheaastase rohttaimega, mille juured on lühikesed, pindmised ja haprad. Eestis on tegemist invasiivse võõrtaimeliigiga. Taime varred on harunenud, suured õied moodustavad kobarataolisi õisikuid ning kroonlehtede värvus varieerub valgest kuni roosade-lillade toonideni.

Loe edasi

Mudakonn

Mudakonn (Pelobates fuscus) kuulub Eestis II kaitsekategooriasse ning tegemist on väheneva arvukusega liigiga. Langus on tingitud peamiselt sellest, et sigimisveekogud on kinni kasvamas, kaladega asutatud, reostatud või kuivendatud. 

Loe edasi

Rammu kukemarjanõmm

Rammu saar asub Eesti põhjarannikul Kolga lahes ning on kõigest ühe ruutkilomeetri suurune. Ajalooliselt on saar olnud puudeta ja lage, kuid 1980. aastatel asuti siia istutama männikultuuri. Rammu pinnas palgipuud ei kasvata ning seetõttu on siinsed männid jändrikud ja okslikud.

Loe edasi

Harivesilik

Harivesilik ehk põhja-harivesilik (Triturus cristatus) on kahepaikne, kes kuulub vesiliku perekonda ja salamanderlaste sugukonda. Varem hajusalt kogu Mandri-Eestis paiknenud liik on tänapäeval levinud peamiselt Kagu-Eestis ja Lääne-Virumaal.

Loe edasi

Niidurüdi

Niidurüdi (Calidris alpina schinzii) kohta saab lähemalt lugeda riiklikust niidurüdi kaitse tegevuskavast ning Andres Kuresoo Eesti Looduses ilmunud artiklist. Nendest kahest infoallikast võib lühidalt välja tuua järgmist. Niidurüdi kuulub kurvitsaliste perekonda ning on soorüdi alamliik. Eestisse saabub see I kaitsekategooria liik kevadel ehk alates aprillist ja juuli lõpuks on juba lahkutud.

Loe edasi

Kõre

Kõre (Epidalea calamita; varemalt Bufo calamita), Euroopa endeemne ning üks väiksemaid kärnkonnaliike, on Eestis arvatud I kaitsekategooriasse. Kõrele sobilikud elupaigad on avatud maastikud, näiteks luitealad, liivikud ning madalmurused ranna- ja looniidud. 

Loe edasi

Must toonekurg

Talgud must-toonekure heaks toimuvad 2015. aastast alates MTÜ Kotkaklubi ja SA Eestimaa Looduse Fondi koostöös. Must-toonekure välitunnuste, toitumise, pesitsemise, arvukuse ja leviku kohta saab täpsemalt lugeda MTÜ Kotkaklubi kodulehelt.

Loe edasi

Tulevased talgud

2021

29.-01.

Juuli-August

Pärnumaa

Manilaiu kõretalgud

Kõre, meie rannikualade ja väikesaarte rannaniitude kunagine nii tavaline asukas on nüüdisajal jäänud üpriski haruldaseks. Kui kunagi võisid kevadised kõrekoorid olla lausa kõrvulukustavad, siis nüüd on järgi vaid mõned üksikud isoleeritud asurkonnad. Heal lapsel on mitu nime ja nii on ka kõre tuntud veel juttselg-kärnkonnana ning Kihnus ja Manilaiul ka ronija konnana. Viimase nime on Euroopa väikseim kärnkonn välja teeninud oma iseäraliku liikumisviisi poolest: hüppamise asemel liigub ta mööda maapinda kõndides nagu hiir.
  • Kohad täis
kõre, rannaniit, poollooduslik kooslus

2021

31.-01.

Juuli-August

Võrumaa

Vereva lemmmaltsa tõrje Karulas II

Verev lemmmalts ei ole Eestis pärismaine taimeliik, vaid on sattunud meie loodusesse aedadest, kus teda on kasvatatud kaunite õite tõttu. Lemmmalts levib kiiresti ning moodustab tihedaid kolooniaid, kus taimed võivad kasvada lausa 3 meetri kõrguseks. Seetõttu on too võõrliik ohuks meie kohalikele taimekooslustele. Kiire leviku tagab eelkõige paiskviljade olemasolu. Nimelt lõheneb küps kupar plaksuga lahti ning paiskab tuhandeid seemneid kuni 7 (!) meetri kaugusele.

  • Kohad täis
verev lemmmalts, võõrliikide tõrje

2021

03.-06.

August

Tartumaa

Толоки для обыкновенной чесночницы на острове Пиирисаар

Обыкновенная чесночница очень интересная амфибия. Ее головастики могут вырасти огромными, аж до 15 см! Так как она ночная лягушка, днем она закапывается в землю, а ночью вылезает и делает свои лягучие дела. Она издает звуки из под воды, поэтому это больше похоже на стук, нежели на кваканье.

  • Kohad täis
mudakonn

2021

06.-08.

August

Valgamaa

Vereva lemmmaltsa tõrje Otepääl II (täistaimetoiduga talgud)

Algselt küll Himaalaja elanik, on verev lemmmalts nüüdseks muutunud osaks Euroopa loodusest. Nimetatud liiki hakati õhtumaadesse tooma juba 19. sajandil, mil lemmmalts erksavärviliste õite tõttu ilutaimena populaarsust kogus. Kiire kasvu ja äkilise leviku tõttu – see roosilehti meenutavate lehtedega taim võib seemneid katapulteerida lausa 7 meetri (!) kaugusele – on verevast lemmmaltsast saanud oht meie kohalikele taimekooslustele. Selle liigi tõrje on suuresti käsitöö, mistõttu on talgulistel tema leviku piiramisel võimalik oluline panus anda.

  • Kohad täis
verev lemmmalts, võõrliikide tõrje, täistaimetoit
Kõik talgud