Tehtavad tööd

Metsisest

Metsis on sedasorti uhke lind, kelle nägemine jääb kauaks meelde. Eesti metsades ei liigu just palju selliseid koguka kere ja kauni sulestikuga hiiglasi, kes äkilise rabistava lendutõusuga võivad lapse nutma ehmatada või metsateel vastu jalutades unustamatu mälupildi joonistavad.

Loe edasi

Verev lemmalts

Vereva lemmmaltsa (Impatiens glandulifera) ohjamiskava kohaselt on tegu kõrgekasvulise üheaastase rohttaimega, mille juured on lühikesed, pindmised ja haprad. Eestis on tegemist invasiivse võõrtaimeliigiga. Taime varred on harunenud, suured õied moodustavad kobarataolisi õisikuid ning kroonlehtede värvus varieerub valgest kuni roosade-lillade toonideni.

Loe edasi

Mudakonn

Mudakonn (Pelobates fuscus) kuulub Eestis II kaitsekategooriasse ning tegemist on väheneva arvukusega liigiga. Langus on tingitud peamiselt sellest, et sigimisveekogud on kinni kasvamas, kaladega asutatud, reostatud või kuivendatud. 

Loe edasi

Rammu kukemarjanõmm

Rammu saar asub Eesti põhjarannikul Kolga lahes ning on kõigest ühe ruutkilomeetri suurune. Ajalooliselt on saar olnud puudeta ja lage, kuid 1980. aastatel asuti siia istutama männikultuuri. Rammu pinnas palgipuud ei kasvata ning seetõttu on siinsed männid jändrikud ja okslikud.

Loe edasi

Harivesilik

Harivesilik ehk põhja-harivesilik (Triturus cristatus) on kahepaikne, kes kuulub vesiliku perekonda ja salamanderlaste sugukonda. Varem hajusalt kogu Mandri-Eestis paiknenud liik on tänapäeval levinud peamiselt Kagu-Eestis ja Lääne-Virumaal.

Loe edasi

Niidurüdi

Niidurüdi (Calidris alpina schinzii) kohta saab lähemalt lugeda riiklikust niidurüdi kaitse tegevuskavast ning Andres Kuresoo Eesti Looduses ilmunud artiklist. Nendest kahest infoallikast võib lühidalt välja tuua järgmist. Niidurüdi kuulub kurvitsaliste perekonda ning on soorüdi alamliik. Eestisse saabub see I kaitsekategooria liik kevadel ehk alates aprillist ja juuli lõpuks on juba lahkutud.

Loe edasi

Kõre

Kõre (Epidalea calamita; varemalt Bufo calamita), Euroopa endeemne ning üks väiksemaid kärnkonnaliike, on Eestis arvatud I kaitsekategooriasse. Kõrele sobilikud elupaigad on avatud maastikud, näiteks luitealad, liivikud ning madalmurused ranna- ja looniidud. 

Loe edasi

Must toonekurg

Talgud must-toonekure heaks toimuvad 2015. aastast alates MTÜ Kotkaklubi ja SA Eestimaa Looduse Fondi koostöös. Must-toonekure välitunnuste, toitumise, pesitsemise, arvukuse ja leviku kohta saab täpsemalt lugeda MTÜ Kotkaklubi kodulehelt.

Loe edasi

Tulevased talgud

2023

09.-11.

Juuni

Valgamaa

Koiva puisniidutalgud, saunarituaali ja kanuumatkaga

Puisniitude teema-aasta puhul kutsume talgulisi neid kauneid pärandmaastikke oma silmadega kaema ja kätega hooldama. Ehk leiad lausa mõne kikkapuu, mille peamised looduslikud kasvukohad Eestis ongi Koiva-äärsed puisniidud. Talgutel saab abiks olla karjaaedade ümbruse hooldamisel ja ehitusel. Boonusena ootab talgulisi tööst vabal ajal saunarituaal Kallimäel Vahi talus ning kanuusõit Koiva jõel.
  • Kohad täis
puisniit, poollooduslik kooslus

2023

29.-02.

Juuni-Juuli

Вaлгаский уезд

Пропалывание инвазивной Недотроги желёзконосной в Отепяя

Недотрога желёзконосная – это растение с яркими цветами, чьи листья выглядят как листья розы. Растение родом с Гималаев, его стали привозить в Европу в качестве декоративного растения в 19 веке. Недотрога желёзконосная натурализировалась и стала инвазивным видом, в силу быстрого роста и обширного распространение она вытесняет местные растения.
  • 30 €
  • 9 inimest grupis
  • Ööbimine majas madratsitel
  • Kõigile jõukohane
verev lemmmalts, võõrliikide tõrje

2023

30.-02.

Juuni-Juuli

Võrumaa

Vereva lemmmaltsa tõrjetalgud Karulas, ravimtaimede retkega

Karula rahvuspargis laiuvad maalilised "mäekesed", omanäolised pärandkultuurimaastikud ja tohutud metsamassiivid. Mandrijää taandumisel tekkis siia hulgaliselt väikseid järvekesi, neid on lausa nii palju, et võib öelda, et iga künka taga asub järveke. Siinset rahvast peetakse eriti lahkeks ja sõbralikuks – soovi korral võib iga kell mõne künka taha peitu minna ning kurja tuju sinna maha jätta. Paraku on Karula idülli ja loodusväärtust asunud häirima üks pahalane – invasiivne võõrliik verev lemmmalts, mille väljakitkumisel talguliste abikäed marjaks ära kuluvad. Tänuks tubli töö eest viib Metsamoor talgulised Karula puisniidule ravimtaimede retkele. 
  • Kohad täis
verev lemmmalts, võõrliikide tõrje

2023

06.-09.

Juuli

Tartumaa

ELFi talgute X Suvekool Palupõhjas (täistaimetoiduga)

Vikatiga heinategu on kasulik oskus mida tundes saab nii mõnusa lihastreeningu kui ka niidetud rohu. Kui oled unistanud selle iidse oskuse õppimisest või vajad praktikat enda olemasolevate teadmiste rakendamiseks, on ELFi talgute Suvekool just sinu jaoks – siin saab niitmise selgeks igaüks ning harjutamisruumi on terve Palupõhja puisniidu jagu. Suvekoolist on aastate jooksul saanud omanäoline loodusfestival, kus kohtuvad värsked talgulised ja staažikad talguhundid ja mille raames on oodata põnevaid töötubasid, muusikalisi vahepalu ning palju muid vahvaid ettevõtmisi.
  • 26 €
  • 50 inimest grupis
  • Ööbimine telgis
  • Keskmisest suurem koormus
puisniit, poollooduslik kooslus
Kõik talgud