Kõre, meie rannikualade ja väikesaarte rannaniitude kunagine nii tavaline asukas on nüüdisajal jäänud üpriski haruldaseks. Kui kunagi võisid kevadised kõrekoorid olla lausa kõrvulukustavad, siis nüüd on järgi vaid mõned üksikud isoleeritud asurkonnad. Heal lapsel on mitu nime ja nii on ka kõre tuntud veel juttselg-kärnkonnana ning Kihnus ja Manilaiul ka ronija konnana. Viimase nime on Euroopa väikseim kärnkonn välja teeninud oma iseäraliku liikumisviisi poolest: hüppamise asemel liigub ta mööda maapinda nagu hiir. Valju laulu tõttu nimetavad britid teda natterjack toad ehk maakeeli lobiseja või vatraja kärnkonn.
Manilaiul on põliselt asunud heinamaad ja heinamaavahi pere eluhooned. Väikesaare rahvaarv tõusis hüppeliselt 1930. aastatel, kui siia asus ümber mitu perekonda Kihnust ning on nüüdisajal kahanenud ca 30 püsielanikuni. Seetõttu on varem karjatamise ja heinateoga avatuna püsinud rannaniidud roogu täis kasvanud ning kõrele meelepärased elupaigad kadumas. Viimastel aastatel on rannaniitude säilitamisest huvitatud maaomanikke juurde tulnud. Sestap saame talgulistega olla abiks roo niitmisel, misjärel saab krundile tuua juba veised ja lambad, kes ala hiljem kõre rõõmuks ja inimeste silmailuks püsivalt avarana hoiavad.
Manilaiul ootavad meid lisaks talgutööle Riida talu perenaise keelt alla viivad kodused hõrgutised, õdus külatanum eestiaegsete majade ja triibulistes seelikutes patseerivate Manija naistega, linnulaul ja suvepäike, vanad kaldale tõmmatud paadid ja saare muuseum, tuletorn ja kohalik “brändrahn” Kokkõkivi. Talgutelt ei puudu loomulikult ka kosutav saun ning kaunid päikeseloojangud mererannal.
Kõretalgutest saad lähemalt lugeda siit.
Talguid juhib vabatahtlik talgujuht Airi Lahesoo. Talguid toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).
NB! Enne talgutele registreerimist loe palun läbi koroonaviirusega seonduv info.