Saastna nime kannavad küla ja poolsaar Matsalu rahvuspargis. Lisaks lambakarjadele ja šaakalite öisele ebamaiselt kõlavale ulgumisele võib siin kohata ka meie rannaniitude põlisasukat: juttselg-kärnkonna ehk kõret. Nagu nimigi ütleb, on kõrel selja peal silmapaistev helekollane triip, mis teeb tema eristamise teistest kodumaistest kahepaiksetest võrdlemisi lihtsaks. Kõre käsi pole aga viimastel aastakümnetel sugugi hästi läinud. Mis võiks olla selle põhjuseks?
Paljude sajandite jooksul on kõre olnud meie rannikualade ja saarte rannaniitudel sedavõrd arvukas, et kevadised kõrekoorid olid suisa kõrvulukustavad. Seoses muudatustega põllumajanduses ja maakasutuses jäi rannaniitude karjatamine üha rohkem soiku, mistõttu kippusid pärandmaastikud võsastuma. Taoline maastikumuutus mõjus kehvasti kõrepopulatsioonidele, sest maapinnal liikuva ja mitte hüppava kahepaiksena suudab kõre liikuda vaid avaral ja madalamurusel alal. Samuti on vaid sellisel alal talle sigimiseks sobilikke ajutisi tiike.
Saastnas võtame talgutööna ette ühe kõre elupaigaks oleva rannaniidu puhastamise kadakavõsast, tagades seeläbi asurkonna säilimise. Talgutöö kõrvalt külastame looduskauneid paiku Matsalu rahvuspargis.
Kõretalgutest saad lähemalt lugeda siit.
Talguid juhivad vabatahtlikud talgujuhid Rimo Lausmaa ja Kaisa Laur. Talguid toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).