Lõputute soode, otsatute märgade metsade ja looklevate jõgede maa Alam-Pedja looduskaitseala koondab oma rüppe nii Peipsi- kui Võrtsjärve kalade kudealad ning siinsed luhad pakuvad pesitsuspaiku paljudele linnuliikidele. Kevad on siinkandis kõige tormilisem periood ning just sobiv aeg talguliste kokkukutsumiseks, et Alam-Pedja luhtadel aidata säilitada nende looduslikku mitmekesisust.

Veel kümmekond aastat tagasi oli Võrumaal asuv Tsolgo Pikkjärv suurima ujuva jõgitakja populatsiooniga järv Eestis. Tänaseks päevaks on aga see kaitsealune taim meie veekogudest praktiliselt välja surnud ja ujuval jõgitakjal pole praeguse seisuga ühtegi puhast elujõulist asurkonda.

Linnaloodus on kohati väga mitmekesine. Võib lausa nii olla, et mõne liigi jaoks on linn üheks viimaseks elupaigaks. Nõnda on ka meil üliharuldase taime, mägi-piimputkega, mille üks vähestest elupaikadest Eestis asub Tartu linnas, Ihastes.

Võib-olla tuleb see mõnele loodushuvilisele üllatusena, aga ka linnalooduses võib kohata elurikkust ja suisa üliharuldasi taimi. Nii on lugu ka I kaitsekategooriasse kuuluva taime mägi-piimputkega, mille ainsad leiukohad Eestis asuvad Tartu lähiümbruses. Kuna tegu on siinmail sedavõrd ohustatud liigiga, siis on oluline kõik mägi-piimputke kasvukohad heas seisukorras hoida. Nõndaks on talgulistel suurepärane võimalus pühendada linnalooduses üks päev haruldase taimeliigi aitamiseks.