Alam-Pedja looduskaitseala asub endises Võrtsjärve nõos, veel 7500–10000 aastat tagasi oli praegune soomaastik suures osas kaetud veega. Kaitseala piiridki kulgevad valdavalt mööda suuremaid veesooni: lõunast piirab teda Emajõe luha lõunaserv, idast Laeva jõgi, põhjast aga Pedja, Umbusi ja Pikknurme jõed ning läänest Pede ja Põltsamaa jõgi.

Hooaja eksklusiivseim talguüritus! Mida võis saja aasta eest kogeda laevnik kaubalodjal, mis kulges tasasel jõel vooluga Peipsi poole ning pakkus teel võrratuid vaateid Emajõe Suursoole? Milline tunne oli elada lodjal, magades trümmis rippkoil või hoopiski lodjatekil tähistaeva all? ELF ja Tartu Lodjakoda toovad Sinuni harukordse võimaluse looduskaitselise töö ning lodjaelamuste ühendamiseks.

Jõed ja ojad viivad merre märkimisväärses koguses lämmastikku ja fosforit. Kui merevees on taime-toitaineid palju, siis hakkavad vohama vetikad ning kogu elustik veekogus läheb paigast ära. Seda on kerge märgata suvistel perioodidel, kui Matsalu lahte ujuma minnes on kõik kohad vetikaid ning surnud kalu täis.

Sügis kogub hoogu ja viljapuuaiad ning metsaalused punetavad kutsuvalt. Vastupidiselt loodusest ja aedadest vastu vaatavale rikkusele on ELFi talgulao moosi- ja siirupiriiul õige hõre. Sestap on aeg end taas ritta seada ning uue hooaja tarvis moosid purki ja siirupid pudelisse villida. Seda, kas meie keedused on õuna, kõrvitsa või hoopis mõne metsamarja maitselised, näeb talgute lõpus ja sõltub paljuski kokku tulevate vaaritajate fantaasiast. Ning viimasest pole meil siiani veel puudu olnud.