Puisniidud on Eesti ühed ürgseimad maastikud, mis hakkasid kujunema umbes 8000 aastat tagasi, kui maa oli jää alt vabanenud. Esialgu tekkisid puisniidud hõredamatesse metsaosadesse, mida iidsed ulukid – piisonid, ürgveised ehk tarvad ja ulukhobused – olid avaramaks söönud. Hiljem, umbes 2000 aastat tagasi, võeti aga kasutusele vikat ning hakati kariloomadele talvesööta varuma. Kuna vikat lihtsustas inimeste tööd, saadi senisest arvukamalt kariloomi pidada ning nõndaks oli tarvis ka rohkem heinamaid, mis tagas puisniitude pindala kiire kasvu.
Ürgse ilmega on ka väheste teede ja hõreda inimasustusega Alam-Pedja looduskaitseala, mis asub kunagisest Suur-Võrtsjärvest tekkinud Võrtsjärve madalikul. Ääretud sood ja avarad luhad vahelduvad siin tihedate põlismetsade ning looklevate jõgedega, mis sarnanevad rohu sees siuglevatele madudele. Musträhni kumedalt kõmisev trummeldus puutüvel või ilvesejälg teel pole siin sugugi haruldased nähtused. Alam-Pedja südames asuvas Palupõhja külas toimuvad talgud võimaldavad suveharjal aja maha võtta ning veeta aega looduse rüpes, aidates samal ajal kaasa kodumaa kõige liigirikkamate koosluste – puisniitude – säilimisele.
9.-12. juulil toimub Palupõhja looduskoolis ELFi Suvekool, mille raames niidetakse lähedalasuval puisniidul heina, saadakse põnevaid teadmisi taimedest ja soopärimusest ning tehakse regilaulu töötuba. Kuna kogu heinatööd ei jõuta Suvekooli raames ära teha, siis toimubki pärast üritust väiksema grupiga järeltalgu, kus saab proovida ja õppida põlise heinateoga tihedalt seotud töövõtteid: vikatiga niitmist ja luiskamist, loorehadega heina riisumist vaaludesse ning hangu ehk viglaga hunnikusse tassimist. Võimalik on endale tekitada nädalane puhkus Palupõhjas, osaledes nii Suvekoolis kui järeltalgul, või siis tulla ainult järeltalgule, kus on väiksem ja õdusam seltskond.
NB! Enne talgutele registreerimist loe palun läbi koroonaviirusega seonduv info