Ööbimine majas voodites
Kõigile jõukohane
Pärast õitsemist tekib taimele tõlvikukujuline kupar, mis puutest lõheneb ja katapulteerib seemned kuni 7 meetri kaugusele. Erinevate andmete põhjal on üks taim võimeline tootma ligikaudu kuni 2500–4000 seemet ning ühel ruutmeetril kasvavate taimede seemnete arv võib küündida 32 000-ni. Õnneks on vereva lemmmaltsa juur üsna õrnalt maamulda kinnitunud ja seega tema väljakitkumine ei ole eriti suur vaev. Küll aga tuleb olla tähelepanelik, sest tihtipeale jäävad osad taimed esmapilgul märkamatuks, mistõttu tuleb kogu ala mitu korda läbi jalutada. Vereva lemmmaltsa tõrjetalgutel kuulame tavapärase mootorimürina asemel mõnusaid loodushääli. Nendel talgutel katsume jagu saada kahest lemmmaltsa-koldest: Karula rahvuspargis ja Otepää looduspargis.
Karula rahvuspargis laiuvad maalilised "mäekesed", omanäolised pärandkultuurimaastikud ja tohutud metsamassiivid. Mandrijää taandumisel tekkis siia hulgaliselt väikseid järvekesi, neid on lausa nii palju, et võib öelda, et iga künka taga asub järveke. Siinset rahvast peetakse eriti lahkeks ja sõbralikuks – soovi korral võib iga kell mõne künka taha peitu minna ning kurja tuju sinna maha jätta.
Kunagine Kagu-Eesti tähtsaim keskus Otepää on saanud oma nime karu pea kujulise künka järgi, millel siinne linnus asunud. Kui linnamäe keldrid kokku varisenud, jäänud siia üks nõid, kes veel tänaseni elus. Kui tuulevaiksel ööl mäe jalamile minna, võib kuulda, kuidas nõid oma siidilõnga ketrab ja tema kass nurru lööb. Tänapäeva Otepää on paljudele eestlastele meelispaik igal aastaajal, siinne hea energia toob külalised ikka ja jälle tagasi. Vaba aega katsumegi sisustada Otepää kõrgustiku kuplite vaheliste salaradade avastamiseks, saunas mõnulemiseks ja sobiva ilma korral hüppame ka Pühajärve.
Talguid toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).
Lisa ootejärjekorda