Ööbimine telgis
Erinevad tööd, koormus valitav
Puisniidud kuuluvad meie vanimate maastikuvormide hulka. Nad tekkisid ürgveise, piisoni ja ulukhobuse poolt lagedamaks söödud hõredamasse metsa. Heina hakati puisniidul tegema umbes 2000 aastat tagasi. Sellest ajast peale on erinevad taime-, putuka- ja linnuliigid kohastunud just puisniidul elamiseks. Möödunud sajandi teine pool tõi aga karjakasvatusse ja heinaniitmisse nii suuri muutuseid, et puisniidud hakkasid vaikselt kaduma ja võssa kasvama. Puisniitude liigirikkuse säilimiseks on heina niitmine üliolulise tähtsusega. Vikatiga niitmine on mõnus lihaste treenimise võimalus, mille käigus saab üleliigne hein eemaldatud ning rohus toimetavatel putukatel, rohutirtsudel ja konnadel jääb aega vikatiterast ohutusse kaugusse pageda.
Palupõhja puisniit oli veel vaid loetud aastad tagasi võssa kasvanud, nagu paljud omataolised. ELFi talgute Suvekooli niitmise juhendaja Avo võttis endale südameasjaks puisniit taastada ning 2017 oli esmakordne aasta, kus puisniidul üle paljude-paljude aastate suur heinaliste seltskond vikateid viibutas.
Luhtade teema-aastale omaselt räägib kohalik luhahooldaja Viljar Ilves meile lamminiitude hingeelust lähemalt. Kätt harjutada, silma rõõmustada ja kodumaiseid õistaimi tundma õppida saab Kai Tomasbergi juhendamisel lillekaartide töötoas. Kirsiks tordil on õhtune akustiline kontsert muusikult ja fantaasiapillimängijalt Silver Sepalt.