Selles, et ELF kevadel Kuresele talgutele kutsub, pole midagi erakordset ja tavatut - nii oleme teinud ikka ja jälle. Samas on iga kevad kordumatu, ainulaadne ja iseäralik. Selle äratundmiseks on ainult üks võimalus - soojalt riidesse ja õue!
Kurese küla Põhja-Pärnumaal on väga eriline paik. Eestimaa ajaloo vanema ja uuema aja jäljed on siin võrdlemisi tuhmumata ja üle tallamata väga tihedalt koos. Siit leiab maamärke nii muinasajast kui talude õitseajast eelmise sajandi alul. Siin on linnusekoht ja ohverdamispaik, võimas külateede võrk ja kenad kiviaiad, muistsed põllud ja karjamaad. Kaasaja märgina on siin palju lagunevaid talukomplekse ja märgiline on ka külaelanike täielik puudumine.
Neil päevil jätab Kuresele jälgi tubli maaomanik Urmas, tehes seda suure lugupidamise ja ettevaatlikkusega küla rikka pärandi vastu. Tema eestvedamisel on siin taastatud ja taastamisel hulk loopealsehektareid. Ta on teinud suuri jõupingutusi, et päästa hävimisest küla tähtsamad pärandkutuuri objektid ja majandada omi maid nii, et siin oleks ruumi nii metsa- kui pärandmaastike lembestele taimeharuldustele. Juba mitu aastat on selles töös talle appi tulnud ka ELFi talgulised.
Ka tänavu jagub talgulistele siin tegemist. Kevadisel nädalavahetusel on plaanis juba taastatud loopealse peenhäälestus, ehk siis masinate poolt võsast vabastatud ala koristamine okstest ja kändudest, et anda väärt kooslusele lõplik lihv.
Talgujuht Tõnu Laasi.
Talguid toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.