Niidurüdi pikk nokk on justkui loodud selleks, et madalamurustel rannakarjamaadel lompidest ja mudalaikudest kõhutäiteks selgrootuid välja noppida. Kuna varasemate aastakümnetega võrreldes karjatatakse rannikualadel vähem loomi, kes rannaalad lagedana hoiaksid, on niidurüdile sobilike elupaikade pindala suuresti kahanenud ning ka pesitsevate paaride arv jahmatavalt kokku kuivanud. Arvukuse tõusmiseks oleks eelkõige tarvis tegeleda rüdile meelepäraste pesitsusalade taastamisega.
Võilaid on valdavalt lage väikesaar Muhumaa lõunarannikul, kus niidurüdid pesitsevad aprilli lõpust juuli keskpaigani. Ka Võilaidu, nagu paljusid teisi laide ja rannikualasid, ohustab kadastikuga kattumine. Võsatukad omakorda on heaks luurepaigaks nii rebastele, kährikutele kui ka varestele, kes vaid ootavad keelt limpsates võimalust, et niidurüdisid või nende tibusid nahka pista. Õnneks on Võilaiul toimekate talguliste abil juba neli aastat kadakate levikut piiratud ning selle tähtsa tööga jätkame ka tänavu.
Uute kadakate pealekasvu aitavad laiul pidurdada hobused, kes siinsetel rannakarjamaadel kevadest sügiseni lahtiselt ringi kappavad. Tööst vabadel hetkedel teeme tutvust kohalike suksudega, avastame vanade küünide asukohti ning jalutame nägusas lehtpuusalus. Kuna siinsed kabjakandjad on uskumatult uudishimulikud ja kipuvad talguvarustust laiali tuuseldama, ei saa me laiule telklaagrit püsti panna ning ööbime seetõttu ühes Muhumaa talus. Talgutöösse toob kahtlemata elevust ka sõit loksuvas traktorikastis läbi madala mere.
Rüditalgutest saad lähemalt lugeda siit.
Talguid juhivad vabatahtlikud talgujuhid Kadri Aller ja Ülle Oja. Talguid toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).