Eestis rändavad kahepaiksed pärast virgumist talvitumispaikadest sigimispaikadesse, kuid paraku on mõnedki rändeteed risti tiheda liiklusega teedega. „Sellistel lõikudel võib mõne tunniga hukkuda sadu konni, kes järgmist põlvkonda ei anna. Ühele kohalikule populatsioonile võib selline süsteemne hukkumine kevadisel pulmateel tähendada välja suremist,“ ütles „Konnad teelt“ kampaaniajuht Birgit Purga.

Konnad on teel pulmi pidama kõikjal Eestis. Õhtused plusskraadid ja mõnes paigas sadanud vihm on kahepaiksete rändele suure hoo andnud. „Praegu on peamised liikujad kärnkonnad ja rohukonnad. Viimased neist hüppavad ja saavad seetõttu kiiremini üle tee. Massiline teedel hukkumine on suurem aga kärnkonnade puhul, kuna nad ei hüppa, vaid kõnnivad,“ ütles Purga. „Vabatahtlikud loendavad ja määravad konnad liigiti, mis on väärt info kahepaiksete uurijatele. Samas õpivad nii inimesed meie kahepaikseid paremini tundma,“ lisas ta. Kõikidel inimestel tasub aga silmad lahti hoida praegu Eestis oludes ebaharilikus sinises pulmarüüs rabakonnade suhtes. ELF kutsub neist haruldastest sinistest konnades fotosid jagama nii Konnad teel Facebooki lehe kui kodulehe  vaatluslehe vahendusel.

Haruldane sinises pulmarüüs isane rabakonn


Tänavu organiseerivad kohalikud vabatahtlikud konnatalguid vähemalt 10 kohas, kus toimuvad suuremad ränded. ELF on korraldanud vabatahtlikele infopäevi ja jaganud varustust, et huvilistel oleks teadmised ja oskused, et kahepaiksete päästmine oleks ohutu kõigile. Suurematest rändekohtadest toimuvad konnatalgud Tartus Ihastes ja Tallinnas Astangul, kus kehtivad kohaliku omavalitsusega koostöös rände ajal õhtused liikluspiirangud. Kõik, kes soovivad talgutel kaasa lüüa, võivad liituda konnad.elfond.ee veebilehel konnatalguliste listiga või “Konnad teel” Facebooki lehega, kus antakse abistamisvõimalustest jooksval teada. Vabatahtlikest abistajatest on puudus praegu Ida-Virumaal.

Konni üle tee aidates on väga oluline järgida liiklusohutuse põhimõtteid. Nii kahepaiksete kui ka konnatalguliste turvalisuse pärast soovitatakse talgukohtades kasutada ajutist konnatõket – see takistab konnade teele pääsemist ning talgulised saavad tee äärest tõkke tagant konnad ämbrisse koguda ning ohutuses veendudes nad üle tee toimetada. Enne konni abistama minnes tuleks tutvuda kindlasti konnatalgute infoga kodulehel konnad.elfond.ee

„Konnad teel(t)“ aktsioon toimub 2012. aastast. Algatuse eesmärk on pöörata tähelepanu rände ajal maanteedel massiliselt hukkuvatele kahepaiksetele, tõsta inimeste teadlikkust looduses olulist rolli mängivatest kahepaiksetest ning saada ülevaade konnade rändepaikadest terves Eestis. Aastate jooksul on vabatahtlike abiga autorataste all hukkumisest päästetud üle 176 000 kahepaikse.

Jooksvat infot leiab ka konnad teelt Facebookist