„Nii vinget tulemust ei osanud oodatagi,“ ütles „Konnad teel(t)“ eestvedaja Kadri Aller. „Kaheksa viimase kampaania-aasta jooksul näen suuremat vabatahtlike aktiivsust kui iial varem. Üha rohkem tekib piirkondlikke sotsiaalmeediagruppe kohaliku konnapääste organiseerimiseks ja kogukonnad on väga aktiivselt kaasas. Ääretu rõõm on näha eestimaalaste seas sedavõrd hoolivat suhtumist kahepaiksetesse," lisas ta.
Aastaid Jõelähtme vallas kahepaiksete abistamisega tegelnud vabatahtlik Katrin Luhaäär kinnitab, et nende aktiivne konnatalgute kogukond on täienenud ja inimesed tulevad lähikonna kahepaiksetele appi. „Selle aasta aktsioon näitas väga hästi, et mida rohkem on vabatahtlikke, seda enam kahepaikseid saab päästetud,“ tõdes Luhaäär. „Keskeltläbi korjasime kolm konna minutis, meie ämbritaksoga tegid priisõitu tuhanded kahepaiksed. Rõõmsaks tegi seegi, et ka autojuhid vähendasid rändelõikudes sõidukiirust,“ lisas Luhaäär.
Kõige enam abistati harilikke kärn- ja rohukonni. Suurim hulk kahepaikseid aidati kudema Tapa vallas Porkuni külas, Põltsamaal, Jõelähtme vallas, Tartus ja Rakvere vallas Lasila külas.
Igal kevadel rändavad tuhanded kahepaiksed üle Eesti enda kudemispaikadesse. Kuna sageli ristub see teekond tiheda liiklusega teega, on rändekohtades neil abis vabatahtlikud konnatalgulised. Eestimaa Looduse Fondi ja kohalike tublide vabatahtlike eestvedamisel korraldatakse olulisemates konnarände piirkondades kahepaiksete abistamise talguid igal kevadel.
Kõik Eestis elavad kahepaiksed on looduskaitse all. Vabatahtlikud loendavad ja määravad konnad liigiti, mis on vajalik info teadlastele ja teede planeerijatele. Samal ajal õpivad inimesed kohalikke kahepaikseid paremini tundma.
Aktsioon „Konnad teel(t)“ toimub 2012. aastast. Algatuse eesmärk on pöörata tähelepanu rände ajal maanteedel massiliselt hukkuvatele konnadele, tõsta inimeste teadlikkust looduses olulist rolli mängivatest kahepaiksetest ja saada ülevaade nende rändepaikadest kogu Eestis. Aastate jooksul on vabatahtlike abiga autorataste all hukkumisest päästetud üle 260 000 kahepaikse. Korraldajad tänavad kõiki vabatahtlikke, kes enda vaba aja kahepaiksete kaitsele pühendavad ning omavalitsusi, kes kahepaiksete rände ajal hilisõhtuti kriitilistes kohtades on liiklust piiranud või pannud üles hoiatussildid. Tartu tegevusi toetas Tartu LIFE projekt ROHEring ja Tallinna omi Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet.
