„Konnaränne on tilkuvalt kestnud juba mõnda aega. Viimastel öödel aga massiliselt. Liikuma on asunud ka kärnkonnad, kes liiguvad üsna aeglaselt kõndides, ja seetõttu on neid palju hukka saanud,“ ütles „Konnad teel(t)“ eestvedaja Birgit Purga. „Kuna rändeteede juures tegutsevad vabatahtlikud, siis on nende ohutus ülioluline. Palume seetõttu autojuhtidel olla nii konnade kui ka vabatahtlike suhtes heatahtlikud ja nendega arvestada, jälgida konnamärke ja hoog maha võtta,“ lisas Purga.
Kahepaiksete aitamiseks korraldavad vabatahtlikud üle Eesti enda kodukandis konnatalguid. Konnatalgute kohti tekib aasta-aastalt juurde. Mõned omavalitsused piiravad rände ajaks liiklust konnade rändekohtades, näiteks Tallinnas Astangul ja Tartus Ihastes. Riigiteedel paigaldab hoiatussildid Transpordiamet.
Aktiivne rändeaeg kestab kevadel mõned nädalad. Kuna sigimisikka jõuab vaid 3% kahepaikseid, on massiline hukkumine järglaste saamise ajal populatsioonidele suur probleem. Aktsioon „Konnad teel(t)“ toimub alates 2012. aastast. Selle eesmärk on juhtida tähelepanu rände ajal teedel massiliselt hukkuvatele kahepaiksetele, suurendada inimeste teadlikkust ja kaardistada rändekohti üle Eesti. Aastate jooksul on vabatahtlike abil autorataste alt päästetud 265 253 kahepaikset. Tänavu toetab algatust Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Tartus LIFE projekt TartuROHEring.
Lisainfot loe „Konnad teel(t)“ kodulehelt ja Facebooki lehel
