11 talgul ja Suvekoolis taastati ja hooldati puisniite, 5 talgul teisi pärandmaastikke (loopealne, kukemarjanõmm) ning 5 talgul niidurüdi ja teiste kahlajate hüvanguks rannaniite; 5 talgul tegutseti kahepaiksete heaks (mudakonn, kõre, harivesilik), 5 talgul tõrjuti invasiivseid võõrliike (verev lemmmalts, kurdlehine kibuvits), 3 talgul parandati Jänijõe seisundit, 2 talgul seirati lendoravaid, 1 talgul hooldati käpaliste kasvupaika, 1 talgul keskenduti püsimetsandusele ja 1 talgul keedeti talgumoosi. 2 talguüritust oli suunatud spetsiaalselt noortele (vanuses 15-35) ning nendel talgutel abistati mahetalunikke ja vesteldi keskkonnasõbraliku toitumise teemadel. Moositalgud toimusid 13. ja Suvekool 10. korda.

Talguaasta oli pühendatud puisniitudele: kuulati loenguid heinamaapärimusest, käidi temaatilistel puisniiduretkedel (ravimtaimed, samblikud, põlispuud, ratsamatk, kunstitund), anti välja puisniidutaimede memoriinmäng.
Käina niidurüditalgute osalised augusti lõpus.
Aasta talgujuhi tiitli pälvis Ülo Veldre, kes käis talgutel 11 korda (7x talgujuhi, 2x saeministri ja 2x talgulisena). Tubli talgujuhi kiituse sai Maris Mägi (5x talgutel; sh 4x talgujuhi ja 1x talgulisena), kes ühtlasi teeb ka väga kauneid talgufotosid. Eripreemia rahvusvaheliste talgute juhtimise eest sai Jana Adari ning pikaaegne panuse eest Kristel Jaago (15+ aastat talgute juhtimist).

Aasta saeministriteks kuulutati Kairi Puur (9x talgutel, sh saeministrina 3x, talgujuhina 2x ja talgulisena 4x) ja Maikl Saar (6x talgutel, sh saeministrina 4x ja talgulisena 2x).

Aasta talguhundiks tunnistati talgulised Maie Matiek (16x talgutel) ja Terje Rinne (8x). Tubli talgulise tunnustuse said Aleksander Tukk ehk Sass (7x), Meelis Viht (7x), Marje Kaaremaa alias Siil (6x), Velve Põldoja (6x), Jelena Johanson (5x), Lada Peikre (5x) ja Merle Pille (5x). Nooreks talguhundiks kuulutati 15-aastane Leelo Leinberg (4x).

Kevadise Konnad Teel(t) kampaania raames päästeti tänavu 34 paigas 29 926 kahepaikset (27 099 kärnkonna, 2220 rohukonna, 244 rabakonna, 341 tähnikvesilikku, 20 tiigi- ja 2 veekonna). Vabatahtlike teadmiste parandamiseks toimus 2 eestikeelset (Tartu, Tallinn) ja 2 venekeelset infoüritust (Narva, Sillamäe) ning Tallinnasse Astangu teele püstitati kakskeene infotahvel. Suurimad rändekohad olid Porkuni (8654 päästetud kahepaikset, eestvedajad Robert Sild ja Marika Uussalu), Põltsamaa (6303, eestvedaja Aire Narits), Rae Harjumaal (2795, eestvedajad Camilla Kastein ja Tiina Metsla), Sillamäe (2571, eestvedaja Viola Bulkina), Nelijärve Harjumaal (2226, eestvedaja Ene Kirsipuu), Astangu Tallinnas (1437, eestvedajad Kristel Saarm ja Darja Zubareva) ja Ruu-Ihasalu Harjumaal (1387, eestvedaja Katrin Luhaäär).
Tallinnasse Astangu teele paigaldatud infotahvel.Naftavabatahtlikud said tänavu osaleda Vormsi saarel juuni keskpaigas toimunud naftareostustõrje baaskoolitusel.

Vabatahtlike hooaja lõppu tähistati üheskoos 1. detsembri õhtul, Viimsi Rannarahva Muuseumis. Tänuüritusel sai vaadata Hannes Rohtma filmi "Kust konnad tulevad?", osaleda giidiga muuseumituuril, täita kõhtu talgusupiga ning tantsida Enrik Visla perebändi rahvapillide helide saatel.

2024. aasta talguhooaeg saab olema pühendatud mereelustikule. Tulemas on mereprügi koristustalgud Audrus ja Valgerannas, lõhilaste kudejõgede seisundi parendamine, rannaniitude korrastamine jpm põnevat.