Vabatahtlikud on siin-seal taas konni aitamas üle liiklustihedate teede, kus kahepaiksed massiliselt hukkuvad. Kahepaiksete ränne sigimispaikadesse sai alguse juba märtsi lõpus, kuid külmad ilmad võtsid pulmatuhina maha. „Vabatahtlikud on andnud teada, et paiguti ränne taas käib. Sellega seoses võib õnnelikel looduses viibijatel avaneda võimalus kohata haruldast sinist isast rabakonna. Kui seda sinise ülikonnaga printsi näed, siis saada pilt meile. Nii saame teada, kui palju ja kus kohas neid meil üldse on alles,“ kutsus inimesi üles kampaaniajuht Birgit Purga. „Samuti tasub enda kodukandis silmad endiselt lahti hoida ka konnarändele ja meiega ühendust võtta, kui soov konnadele appi minna,“ lisas Purga. Fotosid sinisest konnast oodatakse maikuu lõpuni.
Kõik Eesti kahepaiksed on looduskaitse all. Konnarändega ristuvatel sõiduteedel saab rände ajal õhtutundidel hukka suurem osa kahepaikseid. Seetõttu tasub võimalusel õhtuseid sõite vältida või olla eriti tähelepanelik nii kahepaiksete kui ka neid abistavate vabatahtlike suhtes. Lisaks konnatalguliste abile sulgesid mõned omavalitsused olulistes rändekohtades liikluse hilisõhtul. Samuti on paigutanud Transpordiamet või kohalik teede omanik rände ajaks liiklusmärgid.
Aktsioon „Konnad teel(t)“ toimub 2012. aastast. Algatuse eesmärk on pöörata tähelepanu rände ajal maanteedel massiliselt hukkuvatele konnadele, tõsta inimeste teadlikkust looduses olulist rolli mängivatest kahepaiksetest ja saada ülevaade nende rändepaikadest terves Eestis. Aastate jooksul on vabatahtlike abiga autorataste all hukkumisest päästetud 206 193 kahepaikset. Algatus toimub Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastuse toel.
