Kohalik loodusvaht tundis asjade sellisest käigust isegi rõõmu, sest kaitsekorralduskavas lubatud 25 hektari suuruse saare tulega roost vabastamine ei ole seni tahtliku tegevuse tulemusena õnnestunud. Veidi pahameelt valmistas selline ootamatult kerkinud suitsusammas nii Läti, kui Leedu (Pape asub üsna piiri lähedal) päästeteenistustele, kuid kuuldavasti on ka nende tusk nüüdseks lahtunud.

Talgujuht Tauri kirjeldas toimunut nii: " Pape rahvuspark Lätimaal on  eriline koht, sest seal elavad ja hooldavad kaitsealuseid maastikke euroopa piisonid ja tagasiaretuse teel taastatud metshobused ning tarvad. Kahte viimast ei kohta Eestis isegi loomaaias mitte. Eesti talguseltskonna viibimine Papes läks igati korda, andes meeleolukad, meeldejäävad ja tööviljakad talgud. Kohaliku võõrustaja Intsi sõnu kasutades sai ühe päevaga tehtud kahe aasta töö. Kuna tööd tehti ka veel järgmisel päeval, sai seega kokku töötatud kahe aasta ja ühe päeva jagu. 

Suure tööviljakuse põhjuseks ei olnud siiski eestlaste palju kiidetud töökus, vaid julged ja alternatiivsed elupaikade majandamise võtted Pape rahvuspargis. Nimelt pääses lõketest tuli plagama ja terve saar põles maha. Sellest polnud aga midagi, sest Papes on maastike hooldamisel muude vahendite hulgas ka tuli ette nähtud. Pape talgute näol oli kahtlemata tegemist ajalooslise sündmusega, sest kaheksa saja aasta pikkuse vaheaja järel, mis tekkis seoses saksa ristisõdijate vallutuse ja piirkonda tsivilisatsiooni ning rahu toomisega, käisid eestlased taas Lätit põletamas."