Raadi looduskaitseala on põnev piirkond Tartu serval, mis on loodud pärisaruniitude ja soovikuniitude hoidmiseks ning taastamiseks. Varemalt olid siin ümberkaudsete talude heina- ja karjamaad, kuid sovjetiajal kasutati ala Nõukogude armeed poolt Raadi militaarlennuvälja teenindusalana. Sestap on piirkond tänapäeval oma ilmelt üsna tühermaaline, sest sõjaväest jäi maha palju jääkreostust, muldvalle, punkreid ja okastraati.
Reostusrohketest minevikupäevadest hoolimata kasvab Raadil endiselt hulganisti kaitsealuseid taimi, näiteks siberi võhumõõka ja ahtalehist ängelheina, samuti mitmeid käpalisi, sealhulgas soo-neiuvaipa ja kahkjaspunast sõrmkäppa. Siinseid poollooduslikke koosluseid ja kaitsealuseid taimi ohustavad nii ala võsastumine kui ka invasiivsete võõrtaimeliikide pealetung. Viimastest on peamised pahalased kanada kuldvits ja hulgalehine lupiin, mis on Raadile levinud Hiinalinna aiamaadelt ja mujalt ümbruskonnast.
Seetõttu oleks hädasti tarvis võõrtaimede levikut Raadil pidurdada. Talgulised panid selles asjas esimest korda käed külge 2018. aasta suvel, mil taimi püüti enne õitseaega kiinidega maha lõigata ning vikatitega niita, et takistada seemnete valmimist. Käsitöö on vajalik, kuna trimmeritega niites kahjustaksime ka kaitsealuseid taimi. Talgutel taipasime aga peagi, et kuldvitsade niitmine on kui võitlus tuuleveskitega. Niisiis otsustasime tänavu läheneda uutmoodi ning proovida hoopiski keeva veega pritsimist, sest seda meetodit on maailmas mitmete umbrohtude tõrjeks edukalt kasutatud.
Raadi talgutele tulek annab suurepärase võimaluse tutvuda salapärase Raadi piirkonnaga ning uudistada viimaseid jäänuseid Hiinalinna varemalt ulatuslikust aiamaarägastikust.
Talguid toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).
Talguid juhivad vabatahtlikud talgujuhid Katrin Lambing ja Eneli Siirman. ELFi ühepäevastel talgutel osalemine on tasuta. Pärast registreerimist e-mailile saabuv kiri osalustasu maksmise kohta on automaatteade, mille võib tähelepanuta jätta.