Vaid vähestel on olnud õnne kohata meile nii tuttava valge-toonekure süngeilmelist ja haruldast venda must-toonekurge. Ometigi on viimane, erinevalt valge-toonekurest, siinmail põlisasukas. Siiski on too tumeda sulerüü ja pikkade punaste jalgadega lind olnud Eestis alati vähearvukas ning inimeste uudishimulikest pilkudest eemale hoidev, mistõttu on vähe neid, kellel on saanud osaks au must-toonekurega silmast silma kohtuda.
Must-toonekure isendite arv on Eestis üha langev. Esiteks vähendab metsade raie talle sobilikke elupaiku ning teiseks on kehvas seisundis paljud metsaojad, kus ta toitu otsimas käib. Arvukuse vähenemise taga on põhjuseid loomulikult teisigi, kuid just tingimuste parandamine toitumisojade juures on see, mida on võimalik talgutööga must-toonekure heaks ära teha. Nimelt on ojakaldad tihtipeale võssa kasvanud, mis omakorda halvendab linnu ligipääsu veekogudele. Võsa eemaldades ja kaldaid avatumaks muutes saame mustakure elu hõlbustada. Töid koordineerib ornitoloog ja pesakaamerate korüfee Renno Nellis MTÜ Kotkaklubist.
Meie seekordne ööbimispaik on pöörane padja-vanni-hostel Pööraveres. Tööst vabal ajal liigume ringi Raplamaal ja tutvume kohalike vaatamisväärsustega. Ühtlasi saame sel talgul täiendada oma teadmisi must-toonekure kui liigi seisundi kohta Eestis. Kuna ELFi talgutel on tänavu kimalaste teema-aasta, siis leiab nendel talgutel ühtlasi aset tänavune viimane kimalaseloeng, mida viib läbi lepidopteroloog Allan Selin.
Talguid toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).