Harilik kukemari on söödavate mustade marjadega taim, mille puhmikuid võib Eestis kohata rabamätastel ja rabastuvates metsades, harvem madal- ja siirdesoodes. Mõningatel Põhja-Eesti saartel, näiteks Aksil ja Koipsil, leidub aga midagi hoopis harukordsemat: kukemarjad kasvavad laiuva sügavrohelise vaibana ja sellist kooslust nimetatakse kukemarjanõmmeks. Kõige esinduslikum nõmm asub Kolga lahes Rammu saarel ja siin kasvab hariliku kukemarjaga läbisegi alamliiki põhja-kukemarja, mis on Eestis haruldane.
Kahjuks on Rammu kukemarjanõmm hävimisohus. Ajalooliselt on see saar olnud lage ja puudeta, kuid 1980. aastatel asuti siia istutama mände. Pedajad on asunud saart vallutama ning toitainevaesest pinnasest johtuvalt on nende tüved jändrikud ja okslikud. Nõndaks on meil tegu mitme halva asjaga korraga: palgipuud me siit ei saa, kuid mände kasvama jättes suretavad nende varjukad oksad ning pinnast hapestav okkavaris kogu alustaimestiku. Kuna harvaesinev kukemarjanõmm on liigivaesest männikust suurema loodusväärtusega, on ELFi looduskaitsjad võtnud oma südameasjaks taastada saare endisaegne looduslik olukord ning eemaldada istutatud männid. Suvisel raierahu ajal me mootorsaage ei kasuta ning tegeleme noorte männiseemikute eemaldamisega oksakääride abil.
Kuigi Rammu on kõigest ruutkilomeetri suurune, on siin minevikus asunud ligi 100 elanikuga küla. Nõukaajal saarelt lahkuma sunnitud elanike kunagist kodukanti meenutavad mõned vundamendid ja kiviaiad ning vana surnuaed. Saarelt leiab veel mitu järve ja rändrahnu ning tuletornist avaneb oivaline vaade nii Rammule endale kui ka naabersaartele. Üht asja tasub Rammul olles kindlasti proovida: kukemarjavaibale selili maha visata ja nautida selle loodusliku voodi pehmust. Ainulaadne kogemus, mis jääb kauaks meelde.
Talguid kaasrahastab RMK.