Eesti leidub üle kümne kibuvitsa perekonda kuuluva liigi,
mis näivad harilikule silmale üpriski sarnased. Seetõttu ei ole ka vanarahvas
liike eristanud ning on neid kõiki kutsunud ühtmoodi kibuvitsaks. Nende taimede
õied pakuvad silmailu ning viljad kasulikku C-vitamiini. Tavaliste kodumaiste
liikide kõrval, nagu näiteks mets-kibuvits ja kutsik-kibuvits, leidub aga ka
metsistunud kultuurliike, kellest üks on asunud ohustama meie rannikukooslusi.
Selleks taimeks on kurdlehine kibuvits.
Kui 2019. aastal levis meedias info, et Eestis hakatakse kurdlehist kibuvitsa tõrjuma, tekitas see paljudes nurinat ja pahameelt. Tegemist on ju ometigi kauni taimega ja miks peab teda hävitama? Mõistagi ei lähe keegi koduaedade või linnahaljastuse kibuvitsapõõsaste kallale ja seal jäävad need põõsad jätkuvalt inimestele silmarõõmu pakkuma. Hoopis teine lugu on aga rannikualadega. Liivastel randadel, nõmmedel ja liivikutel vohab kurdlehine kibuvits laiuvate põõsastena, mille all muule taimestikule ruumi ei jää ning kannatada saavad meie rannikukooslused, sealhulgas ka kaitsealused taimed. Olgu nende seast siinkohal nimetatud näiteks rand-seahernes.
Kurdlehist kibuvitsa on teistest siinmail kasvavatest kibuvitsaliikidest kerge eristada kurruliste lehtede ja tomatit meenutavate viljade tõttu. Talgutööl, mida viiakse läbi Tagalahe ääres Teesu looduskaitsealal Saaremaal, eemaldame kõigepealt oksakääride ja võsalõikuri abil suuremad võsud ning seejärel kaevame juurestiku välja. Tööst vabal ajal ootab avastamist Saaremaa kadakane loodus.
Talguid toetab Keskkonnaamet.