Pärnu külje all paiknev Valgeranna hoiuala on maakerke ja rannajoone läände taandumisel kujunenud maaliline rannikuterrass, mille maastikuline eripära tuleneb mere- ja tuuletekkeliste pinnavormide koosmõjust. Madalas rannavööndis vahelduvad pikemad liivarannad kivise kamardunud moreenranna ja mölliranna lõikudega. Tuule ja vee koosmõjus tekkinud luiteline rannariba Pärnu lahe ja Audru jõe suudmealal kätkeb endas soolase ja mageda vee koosmõjulisi rannalõukaid ja vanematele luitenõlvadele sirgunud loodusmetsi. Selline mitmekeisne rannikukooslus on nii peatus- kui pesitsuspaigaks erinevatele merelistele ja maismaaliikidele.

Kevadine Viljandimaa, Heimtali muuseum ja Anu Raud manavad kahtlemata iga talgulise vaimusilma ette Eesti pärimuskultuuri ning maalilised vanad metsad. Heimtali talgud on suurepärane võimalus ühendada meeldiv kasulikuga: saame olla abiks küttepuude ladumisel ning ühtlasi omandada teadmisi püsimetsanduse vallas.

Veel kümmekond aastat tagasi oli Võrumaal asuv Tsolgo Pikkjärv suurima ujuva jõgitakja populatsiooniga järv Eestis. Tänaseks päevaks on aga see kaitsealune taim meie veekogudest praktiliselt välja surnud ja ujuval jõgitakjal pole praeguse seisuga ühtegi puhast elujõulist asurkonda.

Looduslike eelduste poolest peetakse Mustoja üheks parimaks lõheliste elupaigaks Eestis, kuid möödunud aegadel on inimtegevus Mustoja vaba voolamist mitmel moel mõjutanud.