Siinne rannaniit on pesituspaigaks niidurüdile - kunagi oli ta Eestis tavaline haudelind, kuid pesitsuspaikade vähenemise tõttu on niidurüdi arvukus viimastel kümnenditel olnud pidevas langustrendis. Niidurüdi saabub meie randadesse aprillis ja lahkub juuli lõpuks. Välimuselt on ta umbes kuldnoka suurune, kõhualuse värvus varieerub tumehallist mustani. Pesitsuseks vajab niidurüdi tiheda rohuga kaetud lagedat maapinda, mille läheduses oleks ka mõni veesilm või mudalomp. Varasematel aegadel kasutati rannaniite karjamaadena, mistõttu inimene tekitas niidurüdile sobiva pesitsuskeskkonna. Tänaseks on aga karjakasvatus meie rannaniitudel peaaegu kadunud, mistõttu rannakarjamaad tasapisi võsastunud ja niidurüdile sobimatuks pesituspaigaks muutunud. Egas midagi – haarame tööriistad, kahlame läbi mere Kõinastu leele ning viime niidurüdi pesitsuspaikades läbi restaureerimiskuuri.
Talgutööna eemaldame rannaniidult kadakaid ja muid põõsaid, et luua niidurüdile meeldiv pesitsuspaik. Sobiva ilmastiku korral põletame raiutud võsa kohapeal ära. Tööst vabal ajal uudistame Muhumaa ja Kõinastu omanäolist loodust, naudime ehtsat Vene sauna ja suvist mereranda.
NB! Sellel talgul osaledes tuleb valmis olla, et tööplatsile kõnnitakse läbi mere. Kui veetase on ATV jaoks liiga kõrge, tuleb ka tööriistu kanda.
Talguid toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).
Lisa ootejärjekorda